Kas soojuspump võib muuta maja energiaklassi?

Tegu on üsna pideva küsimusega energiamärgiste väljastamisel. Nimelt ollakse üllatunud, kui soojuspumbaga maja võib saada üsna kehva energiamärgise klassi. Üldjuhul tekib probleeme õhksoojuspumpade ja õhk-vesi soojuspumpade puhul. Maasoojuspumpadega on varustatud üldjuhul uuemad ja kallimad hooned, kus soojustuse ja õhuvahetusele on rohkem tähelepanu pööratud, kuna ka maasoojuspumba paigaldus on üsna kallis. Seega võib väita, et need majad on üldjuhul kvaliteetsemalt ehitatud.  Kuid kui vanemale hoonele või tavalisele uusarenduse majale on paigaldatud soojuspump, siis see tulemus väga meeldiv tihti pole. Hoone võib olla tegelikult normaalse soojustusega, kuid kui meil on 100m2 maja, mille kütteks kulub aastas 10m3 puid – siis energiakulu aastas on 13000kWh (segapuude m3 annab keskmiselt 1300kWh). Energiamärgise arvutamisel on puidu kaalumistegur 0,75 – kuna tegu on taastuva energiaallikaga, siis selle kasutamist soodustatakse. Seega oleks sellise maja kaalutud energiakasutus – 9750kwh/a. Ehk ainult 97,5kwh/m2a – see annaks B energiaklassi. Kuid kui nüüd sama maja on varustatud hoopis soojuspumbaga, siis vajaminev energiahulk on ikka sama – 13000kWh. Eeldades, et keskmine soojuspumba kasutegur on näiteks 2 – ehk selle 13000kWh kütteenergia saamiseks kulutatakse 6500kWh elektrienergiat. Samas elektri kaalumistegur on 2 – sellega soovitakse suunata vähem kulutavate energiaallikate peale. Seega on meil nüüd sama maja kaalutud energiakasutus – 13000kWh/a. Ehk 130kWh/m2a – ja see annab nüüd juba C klassi.

Soojuspumpade puhul peaks selle vahe kompenseerima soojuspumba kasutegur – kuid tehnilistes andmetes lubatud kasutegurid 4 ja 5 – need ei ole saadud reaalsetes tingimustes. Maasoojuspumpade puhul on temperatuurid ühtlasemad ja seal saab vastava kasuteguri tõesti kergemini kätte. Kuid tavaliste õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumpade puhul temperatuurid muutuvad pidevalt ja seoses sellega muutuvad ka kasutegurid. Lisaks mängib rolli ka seadme hooldus. Kui tihti seda puhastatud on, kas freoonitorustik on ikka korralikult isoleeritud (mitte ei ole indude poolt katki nokitud – väga sage probleem), siis ka see hakkab kasutegurit lõpuks mõjutama. Kui nüüd siia lisada natukene kehvem ehituskvaliteet (tavaliselt on kõige suurem probleem just õhutihedusega) ja odavama klassi soojuspump, millel puudub sujuv lülitus – siis ongi tulemuseks tegelikult D või E klassi elamu.

Ehk kokkuvõtlikult võib öelda – et lihtsalt soojuspumba paigaldus ei aita säästa küttekuludelt – vaid suurendab mugavust. See raha, mis enne kulus puudele ja puude ettevalmistusele, kütmisele – kulub siis elektrile. Energia on vaja siiski kütteks siisse tuua. Ilma hoonet õhutihedamaks muutmata ja soojustamata – säästu tegelikult ei tule. Kuid kui tavalise soojuspumba valik siiski plaanis on – siis jälgige selle töötemperatuure ja pigem võtke kallim, ui odavam. Sest juhtimissüsteem ja sujuv töö on see, mis toob lõpuks ka suurema kasuteguri.