Väike energiamärgiste statistika

Praeguseks on Kredexi eramajade toetust välja antud juba mitu aastat. Minuni on hakanud jõudma ringiga tagasi need kliendid, kes paar aastat tagasi energiamärgise tellisid, eesmärgiga Kredexi abil oma eramaja energiatõhusamaks muuta. Nüüd peavad nad esitama siis korduva energiamärgise Kredexile. Nii on huvitav näha, mis on kõige paremad lahendused selleks olnud.

 

• Maja tuuletõke – see on kindlasti üks olulisemaid asju – ja nagu inimestega suheldes on välja tulnud. Kõige olulisem on tegelikult õhutiheduse parandamine. Just vanadel majadel on tihti probleem, et tuul lihtsalt puhub seintest läbi. Kas on palgivahed ära vajunud – või on puitkarkassi vahel vana saepuru ära vajunud (paljud ei tea tegelikult seda, et saepuru soojustusega majadel oli kunagi ette nähtud võimalus saepuru lisamiseks). Ehk vana maja puhul – vaadake kohe üle õhutihedus ja vajadusel paigaldage korralik tuuletõke.
• Soojustamine – teine kõige olulisem teema. Alustama peaks siis ülevalt poolt – pööning/katusealune, siis aknad ja uksed, siis sokkel/põrandad ja viimasena seinad. Järjekorrad võivad loomulikult erineda, kuid üldjuhul olulisuse järjekorras nii need on. Üks väga levinud küsimus on, palju soojustust lisada. Rusikareegel – eriti, kui te ei tea või ei oska hinnata oma seinte/pööningu hetke soojustuse olukorda. Pööning/katusealune – vähemalt 35cm soojustust – siis on üldjuhul piirde nõutud U arv saavutatud. Seintel – vähemalt 20cm soojustust. Sokkel – vähemalt 10cm soojustuse paksuseks (sõltub ka põranda ehitusest ja kas põrand on alt soojustatud või mitte). Põranda alusel soojustusel tuleb aga vaadata konkreetsemalt põranda ehitust. 10-20cm on ka sinna mõistlik panna, kuid seal sõltub paljuski põranda ehitusest – kas on ka põrandaküte, kui paks on liivapadi, kas on kergkruusa ka vahel jne. Akende puhul tuleks aga hetkel kindlasti vahetada praegu juba kolme kordse pakettiga akende vastu. Hinnavahe ei ole suur, kuid mitme aasta lõikes teenite selle kindlasti tasa.
• Eelnevate tööde vaatuses – asi, mida jälle vähe tehakse, kuid mis on nüüd väga oluline on ventilatsiooni lahendus. Kindlasti tuleb ventilatsioon korralikult läbi mõelda ja ka lahendada. Soojustagastusega ventilatsioone on eramajadele Kredexi toetuse raames paigaldatud tegelikult suhteliselt vähe (vähemalt minu statistika kohaselt), kuid samas annab see märgatava kokkuhoiu. Küll on aga lahendatud ventilatsiooni kas siis tuulutuspiludega või tavaliste fresh klappidega. Üks oluline teema aga mis ventilatsiooniga seoses on välja tulnud – kui majas on ka ahjud või muud küttekolded. Siis tuleb ventilatsiooniga ka lahendada nende põlemisõhu saamise küsimus. Ja see peab olema eraldiseisev tavalisest soojustagastusega ventilatsioonist. Soojustagastusega ventilatsioon ei toimi, kui ka põlemisõhku hakatakse selle kaudu võtma.
• Küttesüsteemi renoveerimine. Ja siin on näha selgelt järgmiseid erinevusi tulemustes. Kõige parema tulemuse on saanud need, kes on paigaldanud maakütte – ja põhjus lihtne – kuna maakütte paigaldus on kallis, siis tehakse korralikult kohe ära ka eelnevalt mainitud tööd. Maakütte paigaldanud majades on tavaline, et energiamärgis võib lõpuks tulla A või B klass. Kuid see sõltub paljuski, kuidas ka teised tööd on tehtud. Lihtsalt vanale majale maasoojuspumba paigaldamine – ilma teisi töid tegemata – mingit efekti kahjuks ei anna. Järgnevalt tulevad õhk-vesi soojuspumba lahendused – ja kui need on kombineeritud ka päikesepaneelidega, siis on ka tulemused väga head olnud. Nii mõnigi maja on aasta lõikes lõpuks olnud hoopis positiivse elektri tootmisega. Talvel küll tarbitakse, kuid suvel müüakse võrku tagasi. Peale seda tulevad erinevad katlalahendused ja tavalised ahjukütted.
• Päikesepaneelide paigaldus – see on olnud väga häid tulemusi andev lahendus, kui on kombineeritud soojuspumbaga (maasoojuspump või õhk-vesi soojuspump). Ja kindlasti just elektrit tootvad päikesepaneelid. Nimelt on selgunud, et eramajadel paigaldades lihtsalt sooja vee tootmiseks kollektorid – suvisel ajal ei jõuta tihti seda ära tarbida ja eriti hulluks läheb olukord siis, kui minnakse näiteks reisile. Siis on tavaline, et suvel sooja vee süsteemis läheb surve liiga suureks ja avarii kraanid hakkavad vett välja laskma. Samas elektri tootmisega seda probleemi ei ole, kui oma tarbeks enam vaja ei lähe elektrit (isegi puhkuse ajal on siiski külmkapid jne, tarbivad elektrit), siis on võimalik mikrotootjana ikka tagasi võrku seda elektrit saata.

Mõningaid puuduseid teostatud töödes

Järgnevalt ka mõned puudused, millega ei ole osatud arvestada ja mis on ka energiamärgise klassi lõpuks kehvemana hoidnud.

• Suuremate hoonetekompleksi korral – jäetakse eraldi arvestamata elamust välja minev elekter. Praeguste nõuete järgi, peab olema maasoojuspumbal küll eraldi elektriarvesti, kuid see nõue jääb arusaamatuks vähemalt mulle väikeelamute puhul. Enamasti paigaldatakse kõige odavam elektriarvesti – mis näitab küll ilusti elektritarvet. Kuid keegi ei käi seal näitusid ju kirja panemas. Ja nii mitme aasta möödudes – me küll teame, kui palju kokku on ta selle aja jooksul tarbinud elektrit – kuid ei tea, kui palju oli mingil konkreetsel huvitaval ajavahemikul. Teine teema – kui hooneid rohkem – siis peaks olema kohe ka eraldi arvesti, mis mõõdaks hoonest välja minevat elektrit – või siis eraldi arvesti, mis mõõdab elamu elektrit. Kuid ka siin tuleb see näitude fikseerimise teema. Lõpuks on ikka usaldusväärne ainult võrguettevõtte üldine arvesti näit, kus näha konkreetsetel aegadel tarbimised.
• Põlemisõhk – nagu ka eelnevalt juba kirjutatud – üks suur probleemi allikas, kui tegu ruumides asuvate kaminate/ahjudega. Kõigepealt on see ka ohtlik inimestele, kuid põlemisõhuga mitte arvestamine võib kohe oluliselt muuta ka märgise klassi kehvemaks. Sest väga palju kulub energiat endiselt õhu kütmiseks.

Need on minu, kui energiamärgise väljastaja ja energiaaudiitori kogemused. Lõpuks on ikka iga hoone erinev ja tulemused võivad erineda. Kuid loodetavasti on antud kirjutisest siiski mõnele abi, eriti arvestades asjaoluga, et Kredex uuendas oma toetusmeetmeid ja eramajade energiatõhususe parandamiseks suunatakse rohkem raha. Ka huvilisi, kes energiamärgiseid soovivad tellida on juba rohkem.