//Elamu energiaauditi aruande vorminõuded ja väljastamise kord - ABaudit// Elamu energiaauditi aruande vorminõuded ja väljastamise kord - ABaudit

Elamu energiaauditi aruande vorminõuded ja väljastamise kord

Energiaaudit või energiamärgis aitab säästa raha1. maist 2014 aastal on kehtestatud energiaaudititele uued nõuded Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt. Kõiki nõudeid võite lugeda riigiteataja vahendusel.

Mõned peamised muudatused ja uuendused:

Täpsustatud on oluliselt energiaauditi lähteandmete kogumist ja sisse on viidud nõue, et tellija esindaja peab ka kinnitama taasesitatavas vormis antud andmete õigsust.

Oluliselt on ka täiendatud uuringute ja mõõdistuste korda. Nüüd on kindel nõue, et mõõdistusi tuleb teostada vähemalt 7 päeva jooksul ja vähemalt 5% üldpindalast, samuti minimaalselt kolmes korteris. Sisekliima mõõtmiste juures on ka kindel nõue, et tuleb teostada CO2 mõõtmised. Ventilatsiooni toimivust tuleb samuti mõõta väljatõmbe ja sissepuhke avades. Ka on sisse viidud välispiirete termograafilise ülevaatuse nõue, et hinnata külmasildade osakaalu.

Lisaks palju teisi energiaauditi vormilisi täiendusi.

Uued nõuded elamu energiaauditile alates 1. juulist 2015

Alates 1. juulist 2015 kehtivad Eestis elamute energiaaudititele uuendatud nõuded. Need tulenevad majandus- ja taristuministri määrusest nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“. Tegemist on täiendatud ja täpsustatud regulatsiooniga, mis asendas varasema 2014. aasta määruse.

Energiaauditi peamine eesmärk on anda korterelamule või muule elamule usaldusväärne hinnang energiakasutuse ja sisekliima kohta, tuua välja probleemid ning pakkuda lahendusi hoone energiatõhususe parandamiseks.


Peamised muudatused ja täiendused võrreldes 2014. aastaga

1. Energiaauditi tegija vastutus ja pädevus

  • Auditi koostaja peab kirjalikult kinnitama oma vastavust nõuetele.

  • Kui mõni pädevus puudub, tuleb sellest tellijat teavitada.

  • Auditi tegija peab teavitama ka võimalikest huvide konfliktidest, mis võivad sõltumatust mõjutada.

2. Lähteandmete kogumine ja säilitamine

  • Nõutav on vähemalt üks täisaasta energiatarbimise andmeid, kogutud tüüpilise kasutuse ajal.

  • Tellija peab esitama hoone üldandmed (köetav pind, ehitusaasta, korterite arv, ehitisregistri kood jpm).

  • Uuendusena lisati nõue, et auditi lähteandmeid tuleb säilitada (§ 8).

3. Uued ja täpsustatud mõõdistamisnõuded

  • Sisekliima mõõtmine logeriga vähemalt 7 ööpäeva jooksul, koos välistemperatuuri registreerimisega.

  • Mõõtmisi tuleb teha vähemalt 5% köetavast pinnast, kuid mitte vähem kui kolmes korteris. Väiksemate hoonete puhul tuleb mõõta kõigis korterites.

  • CO₂ pisteline mõõtmine on kohustuslik.

  • Ventilatsiooni toimivuse mõõtmine väljatõmbe- ja sissepuhkeavades.

  • Termograafiline ülevaatus välispiirete kohta, et tuvastada külmasildade osakaalu.

4. Aruande vormistamine ja sisu

  • Aruanne peab sisaldama vähemalt kolme meetmepaketti koos investeeringu maksumuse ja tasuvuse hinnanguga.

  • Lisatud on selgemad vormistusnõuded: tiitelleht koos tellija ja auditi tegija andmetega, lehekülgede nummerdus, digiallkiri.

  • Täpsemalt sätestatud aruande lisad, graafikud ja energiabilansi koostamine.


Mida see tähendab korteriühistule?

Korteriühistute ja teiste elamute omanike jaoks tähendab uus kord, et energiaauditid muutuvad täpsemaks, võrreldavamaks ja usaldusväärsemaks.
Tänu rangematele mõõtmiste ja aruande nõuetele saab:

  • paremini hinnata hoone energiakasutust,

  • tuvastada külmasildasid ja ventilatsiooni puudujääke,

  • võrrelda erinevaid rekonstrueerimislahendusi ja nende tasuvust.


Kokkuvõte

Kui 2014. aastal kehtestati esimesed uued nõuded energiaauditi tegemisele, siis 2015. aasta muudatused viisid süsteemi järgmisele tasemele. Oluline on, et mõõdistused ja analüüsid ei jääks formaalsuseks, vaid annaksid reaalse aluse energiatõhususe parandamiseks.

Comments are closed.