13/05/2019
by admin
Põhjused, miks arvutuslik energiamärgise klass erineb tegelikust energiamärgise klassist kommenteerimine on välja lülitatud

Põhjused, miks arvutuslik energiamärgise klass erineb tegelikust energiamärgise klassist

Miks tegelik energiamärgise klass on viletsam

Ikka ja jälle jõuavad minuni objektid, kus tehtud arvutuslik energiamärgise klass ei vasta tegelikusele. Väga keeruline on inimestele ka selgitada, mis on põhjused.Üllatus energiamärgise klassiga

Paljudes kohtades öeldakse pidevalt, et arvutuslik energiamärgis ja tegelik energiamärgis (ehk siis ETA ja KEK) ei olegi omavahel võrreldavad, siis mina sellega endiselt ei nõustu. Nad on teatus osas võrreldavad. Kuid probleemid tekivad siis, kui ETA ja KEK erinevad kordades.

See, kui tegelik energiamärgise klass ühe klassi võrra kukub – see on täiesti normaalne ja üldjuhul ongi seotud kasutusharjumustega.

Kuid kui tegelikud küttekulud ületavad kaks korda arvutatud kulusid, siis on kuskil midagi siiski valesti. Üldjuhul hakkavadki inimesed kahtlema, kui nemad on uues või värskelt renoveeritud hoones ja tegelikud kulud on siiski samas suurusjärgus, kui renoveerimata kortermajas. Energiamärgise klassid kunagi just selleks loodigi, et näidata erinevusi hoonete vahel. Ja et viiskümmend aastat vana kortermaja oleks parema klassiga, kui uusehitis. Kahjuks on aga tihti olukord risti vastupidine – uusehitistes võivad kulud olla endiselt sama suured ja lisanduvad veel palju suuremad laenukulud.

Kuna olen viimasel ajal teinud mitmeid energiaauditeid, kus on probleem just märgiste erinevustes, läbinud ka mitmeid koolitusi antud teemal, kus ka minust palju targemad audiitorid ja õppejõud oma kogemusi on jaganud, siis põhimõtteliselt võib välja tuua järgmised põhjused, miks arvutuslik energiamärgise klass ei vasta üldse tegelikule energiamärgise klassile.

Järgnevalt olen välja toonud kõige olulisemad probleemid nende tähtsuse järjekorras.

Seadistamata tehnosüsteemid

Seadistamata tehnosüsteemid tõstavad energiamärgise klassiTegu on ühe kõige enam levinud probleemiga, mis põhjustab suuri ülekulusid. Nimelt jäetakse ehitajate poolt korralikult seadistamata ja ka koolitamata paigaldatud tehnosüsteemid. Kahjuks tihti ei jaga nad ka ise, kuidas need toimivad.

 

Põhilised suured kuluartiklid on seadistamata küttesüsteem ja ventilatsioon.

Küttesüsteemil eeldatakse tavaliselt, et kui korterid saavad ise oma kütte temperatuure reguleerida, radiaatori või põrandakütte termostatidega, siis küttesõlmest või katlast keeratakse sisuliselt maksimum temperatuur kogu aeg peale. Tulemus – suurenevad kulud torustiku kadudes ja suurenevad ka kaod korterites. Sest  kõigepealt ei saa termostaat kogu aeg lahti olla vaid käib kinni ja lahti – teiseks tekib väga kergesti ülekütmine, sest paljud inimesed eelistavad lõpuks akna lahti teha, kui kütet maha keerata. Ja see on ka mõistetav – sest kui toas on kuiv ja palav, siis tekib pigem tunne, et pole õhku. Veel hullem on olukord aga põrandakütetega – nimelt on põrandakütte väga pika inertsiga. Ja nii ei jäägi muud üle – kui ruumi temperatuur on liiga kõrgeks läinud (termostaat on küll ammu tagasi kinni, kuid soojust alles väljastatakse kontuuridest), kui aken lahti teha.

Teine suurem probleem on ventilatsiooniga.

Ventilatsiooniseadmed jäetakse ehitajate poolt lihtsalt korrektselt seadistamata.

Ajaprograme ei lisata, temperatuurid pannakse suvalised, mõndadel lihtsamatel masinatel jäetakse kasutajatele selgitamata, kuidas toimub suvine ja talvine ümberlülitus. Nii võibki juhtuda olukord, et soojustagasti ei toimi talvel üldse ja ventilatsioon tegeleb ka talvel aktiivselt hoopis jahutamisega, mitte temperatuuri hoidmisega. Tulemuseks on oluliselt suurenenud küttekulud. Või ehitatakse tsentraalne soojustagastusega ventilatsioon, kuid jäetakse see kogu aeg täies mahus tööle ja ei arvestata ka selle soojusvahetusega. Näiteks olen kohanud süsteeme, mille soojustagastus pidi minema tarbevee soojendamiseks – kuid süsteemid olid tasakaalustamata ja nii mingit soojustagastust lihtsalt ei toimunud.

Lisaks olen kohanud ka elektriseadmete valesti paigaldamisi ja ka seadistamata jätmisi. Kõige hullemad on tavaliselt olnud just erinevate renni, toru ja käiguteede kütetega. Veel mõned aastad tagasi oli üsna tavaline vaatepilt, et rennikütted olid lihtsalt pistikusse või automaadi alla ühendatud ilma igasuguse automaatikata.

Ehitaja selgitus – tegu on ju isereguleeruva kaabliga ja selle pärast nad ei pannud termostaati.

Isereguleeruv kaabel võimaldab pikkust kergesti muuta – kuid sisse ja välja peab teda ikka automaatika lülitama. Sama kehtib ka teiste kütete kohta. Neid on vaja ainult siis, kui tõesti on külmumis või jäite tekkimise oht. Ja nad peavad olema alati varustatud ka vastava automaatikaga. Mis omakorda on ka korralikult seadistatud. Ehk nii sisse kui ka väljalülitamis temperatuurid. Sest tihti ei ole enam mõtet teatud kütteid kasutada, kui temperatuurid ka liiga madalaks lähevad. Näiteks -5C alla ei ole vihmavee rennide küttel enam üldjuhul mõtet, sest kui vett enam ei teki ja ei sula – siis ei teki ka ohtu, et rennid ära külmuksid. Sama kehtib erinevate käiguteede kohta – teatud miinuskraadist allapoole – enam jääd ei teki ja samuti – kui pind on kuiv – siis pole ka mõtet enam kütta.

Temperatuuride erinevused

Teine väga suur põhjus, miks arvutusliku energiamärgise klass ja tegelik energiamärgise klass kokku ei lähe on temperatuuride erinevused. Arvutused tehakse eeldusel, et Temperatuuri erinevus tõstab energiamärgise klassiruumides hoitakse 21C. Kuid kahjuks näitavad erinevad uuringud, et praegusel ajal tahavad inimesed rohkem ca 23C temperatuuri – mõned ka enam.

Kuid nagu näitavad arvutused, simulatsioonid ja reaalne elu, siis iga kraadi erinevus tõstab kohe kütte tarbimist 10-15%.

Ja mida kõrgemad temperatuurid on, seda enam see tõuseb. Sellest tulebki tihti asjaolu, et küttekulud on ca 20-30% suuremad, kui algselt lubatud. Sest inimesed tahavad üldjuhul kõrgemat temperatuuri. Oma osa annab siin kindlasti ka küttesõlme seadistamine – kui see lubab korterisse vabalt igal hetkel 25-26C tekitada, siis kasvab kohe hüppeliselt ka kulu. Kui nüüd ka ventilatsioon samal ajal jahutab – sest ehitaja on pannud konstantselt sissepuhke temperatuuriks 18C (umbes 3C sissepuhke ja väljatõmbe temperatuuri erinevus on üldjuhul kõige parem – jääb värske õhu tunne ja ei ole liiga külm), kuid ruumis hoitakse tegelikult 24C küttega – siis tegeleb ventilatsioon ka kogu aeg sooja välja viimisega.

Vead energiaklassi arvutamisel ja ehitamisel

Kaks viimast põhilist viga panin ma aga sellel korral kokku. Sest need erinevad – kord on ühel poolel tehtud rohkem vigu ja siis teisel. Nimelt on üsna oluline teada, et olgu programm kui kallis, joonistagu kui ilusaid graafikuid ja 3D mudeleid – kui inimene, kes lähteandmed sisestab seal ikka vigasid teeb, siis pole midagi teha. Kõige tavalisemad vead – rekonstrueerimisprojektide korral – energiamärgise arvutustes arvestatakse kõigi uute akende U arvuga – ja võimalikult hea klassiga. Kuid tegelikult on juba algselt projekti kohe sisse kirjutatud, et vahetatakse ainult need aknad, mida veel ei ole vahetatud. Üldjuhul on see kortermajadel vaevalt pool. Ehk pooled aknad vahetatakse kolmekordse paketiga akende vastu, kuid ülejäänud on kõik vanemad mudelid, mille U arv on oluliselt madalam.

Vead energiamärgise arvutamisel või ehitamiselKuid akendega on ka teine probleem – nimelt esineb ka olukordi, kui projekti on sisse kirjutatud ühed aknad ja nende näitajad, kuid ehitaja on otsustanud kasutada hoopis teisi aknaid. Vahest võib erinevus olla tõesti väike, kuid kui keskmine U arv (akna klaasakett koos raamiga) siiski juba ca 20% erineb projektis ja arvutuses oldust, siis see mõjutab kohe ka lõpuks tegeliku kulu.

Järgmine suur probleem on olnud külmasillad – kas on energiamärgise arvutuste tegija olnud liiga optimistlik ja lisanud nii väiksemad väärtused, et paremat tulemust saada. Või on taas olnud ka ehitaja poolne “lihtsustus” ja tegelikud väärtused on hoopis teised. Kõige suurem probleem on tavaliselt taas avatäidetega. Kas on arvestatud üliväiksed külmasilla tegurid arvutustes – või on ehitajad teinud nii nagu ikka. Kõige laialdasem probleem akendega on akna palede ja liitekohtadega.

Enamasti paneb ehitaja akna paika – laseb ääred vahtu täis – kui vaht kuivandud – siis võtab kätte ja lõikab üleliigse vahu seest ja väljast maha ning paneb liistud/katteplekid peale.

Väljast näeb kõik ilus välja. Kuid mida tegelikult tehakse – montaazivaht on hea isolatsiooni vahend – kuid ta on väga poorne. Ning kui nüüd lõigatakse ääred maha, siis eemaldatakse vajalik kaitsekile kiht, mis on tekkinud muidu vahu peale. Seega väheneb kohe ka soojustuse paksus, sest külm liigub poore mööda sisse. Selle vastu aitab väga hästi spetsiaalse teibi kasutamine – kuid kahjuks enamus aknapaigaldajatest sellest midagi kuulnud ei ole – või nad lihtsalt kulude kokkuhoiu pärast seda ei paigalda. Tulemus – väga külmad akna ääred ja selle kaudu tekkinud märgatav kadu.

Loomulikult on tulnud ette ka olukordi, kus arvutustes arvesse võetud külmasilla pikkused on täiesti laest võetud. Või on õhuvahetus üldse “ära unustatud” ja nii on väljastatud ka C klassi märgiseid tavaliste fresh klappidega majadele.

Üsna mitmel korral on selgunud, et ära on jäetud mitmed suured elektritarbijad, mis omakorda oluliselt kulusid mõjutavad. Näiteks taas erinevad elektrilised lisakütted. Vahest ka isegi suure ventilatsioonisüsteemi järelküte.

Energiamärgiste erinevuste kokkuvõte

Ehk kokkuvõtlikult võtaks mina asja kokku nii. Arvutuslik energiamärgis ja tegelik energiamärgis on siiski võrreldavad. Samas – kuna üks on tehtud ideaaltingimustes keskmist perekonda arvesse võttes ja teine arvestab tegelike kuludega, siis tulebki vaadata, kas erinevused on mõistlikud või mitte. Üldjuhul on ühe klassi piires kõikumine täiesti normaalne. Ja arvestama peab ka kindlasti seda, et märgiste klassid ajas muutuvad. Ka selle aasta alguses toimusid taas klasside muudatused.

09/10/2018
by admin
Kas päikesepaneelid muudavad maja energiamärgise klassi? kommenteerimine on välja lülitatud

Kas päikesepaneelid muudavad maja energiamärgise klassi?

Kas päikesepaneelid muudavad maja energiamärgise klassi?

See on üks huvitav küsimus, mida vahest ikka energiamärgise väljastamisel küsitakse. Eesmärgiks siis oma maja energiamärgise klassi paremaks saada. Ja tuleb tunnistada – muudab tõesti. Olen nüüd paar erinevat hoonet läbi reaalselt arvutanud, kus kasutusel ka päikesepaneelid – kas siis ainult sooja vee tootmiseks või ka elektri tootmiseks ja tulemused on paremad. Loomulikult eeldab see, et päikesepaneelid on korrektselt paigaldatud ja õigesti suunatud. Kuid kui see tehtud, siis on võimalik oma maja energiaklassi tõsta ühe või lausa kahe pügala võrra. Sest mida rohkem suudate elektrit toota – seda vähem on seda vaja osta võrgust. Arvestades, et elektri kaalumistegur on kaks – ehk sisuliselt kogu sisse ostetud elektri tarbimine korrutatakse kahega, siis mida väiksem on sisseostetud elektrienergia hulk, seda parem.

Millal eelistada päikesepaneele?

Nii mõnelgi tekib kindlasti küsimus, millal vaadata päikesepaneelide poole ja millal soojustada hoonet. Üks ühele vastust alati pole, kuid üldjuhul olen jaganud järgnevaid soovitusi:

  • hoone on umbes 10-15 aastat vana – see tähendab, et hoone peaks olema ehitatud juba oluliselt soojapidavamalt, kui 50-60 aastat vanad elamud. Praegusel hetkel antud vanusega maja uue soojustamisega kujuneks tasuvusaeg lihtsalt meeletult pikaks. Tihti võib aidata soojustagastusega ventilatsiooni paigaldamine, sest see antud vanusega hoonetes tihti puudub, kuid ka soojustagastusega ventilatsiooni tasuvusaeg võib olla äärmiselt pikk.
  • kasutatakse soojuspumpasid – paljudele tuleb ebameeldiva üllatusena, et nende õhk-vesi või õhk-õhk soojuspumpadega elamud saavad siiski suhteliselt nõrga energiamärgise klassi. Üldjuhul on maasoojuspumpadega hoonetel olnud märgise klassid paremad, kui õhk-õhk või õhk-vesi soojuspumpadega majadel. Põhjus võib loomulikult olla juba ka hinnas – kui on raha, et lasta paigaldada maasoojuspump, siis on ka maja ehitusele rohkem tähelepanu pööratud. Sisuliselt on kõigi soojuspumpade puhul tegu siiski elektriküttega ja siis on hea, kui oleks ka oma tootmine, et võrgust tarbimine väiksem oleks. Lisaks unustatakse tihti ära õhk-õhk soosjupumpade jahutusfunktsioon, millega suvisel ajal elektrit kulutatakse. Oma päikesepaneelidega on võimalik suvisel ajal aga piisavalt mugavust saavutada, ilma energiatarvet suurendamata.

Kuhu suunata ülejääv energia?

Veel üks üsna tihti esile kerkiv küsimus – nimelt toodavad päikesepaneelid kõige rohkem energiat suvel. Kuid üldjuhul on meil seda siis kõige vähem vaja. Kui on liitutud võrguettevõttega, siis ei ole probleem – ülejääva energia saab võrku anda – rahaliselt see väga palju just võitu ei too, kuid midagi ikka. Kuid võrguga liitumine nõuab rohkem raha – nii mõnigi mõtleb, kas sellel on mõtet. Kindlasti tuleks üle vaadata ka kõik võimalikud püsitarbijad ja kas neile ei saaks toodetud energiat kasutada. Esimese asjana eramajade puhul kohe soe vesi – kui sooja vee tootmine toimub elektriga, siis see on kohe üks koht, kus saab toodetud elektrit püsivalt kasutada. Teise võimalusena juba mainitud õhk-õhk soojuspumbad – võimalus ka suvel väga päikesepaisteliste ilmadega normaalne sisekliima tubades hoida. Lisaks kõiksugu vannitubade põrandakütted jne. Ehk tegelikult on seda energiat suunata oma tarbimisse küll ja küll. Ning selle arvelt jääb taas võrgust energia ostmata.

Päikesepaneelid ja energiamärgis

Lõpetuseks võib öelda, et päikesepaneelide abil on võimalik lihtsalt ja tihti ka oluliselt soodsamalt energiamärgise klassi parandada. Kui päikesepaneelide paigaldamine on võimalik, rahaliselt samuti, siis tasub seda kindlasti kaaluda. Sest võime oma maju soojustada palju soovime, kuid kahjuks oleme siiski sellises kliima vöötmes, kus talvisel ajal on vaja täiendavat kütet. Kuid me saame seda bilanssi tasakaalustada, tootes ise energiat asemele.

15/02/2018
by admin
Kas soojuspump võib muuta maja energiaklassi? kommenteerimine on välja lülitatud

Kas soojuspump võib muuta maja energiaklassi?

Kas soojuspump võib muuta maja energiaklassi?

soojuspump energiamärgise väljastamiselTegu on üsna pideva küsimusega energiamärgiste väljastamisel. Nimelt ollakse üllatunud, kui soojuspumbaga maja võib saada üsna kehva energiamärgise klassi. Üldjuhul tekib probleeme õhksoojuspumpade ja õhk-vesi soojuspumpade puhul. Maasoojuspumpadega on varustatud üldjuhul uuemad ja kallimad hooned, kus soojustuse ja õhuvahetusele on rohkem tähelepanu pööratud, kuna ka maasoojuspumba paigaldus on üsna kallis. Seega võib väita, et need majad on üldjuhul kvaliteetsemalt ehitatud.  Kuid kui vanemale hoonele või tavalisele uusarenduse majale on paigaldatud soojuspump, siis see tulemus väga meeldiv tihti pole. Hoone võib olla tegelikult normaalse soojustusega, kuid kui meil on 100m2 maja, mille kütteks kulub aastas 10m3 puid – siis energiakulu aastas on 13000kWh (segapuude m3 annab keskmiselt 1300kWh). Energiamärgise arvutamisel on puidu kaalumistegur 0,75 – kuna tegu on taastuva energiaallikaga, siis selle kasutamist soodustatakse. Seega oleks sellise maja kaalutud energiakasutus – 9750kwh/a. Ehk ainult 97,5kwh/m2a – see annaks B energiaklassi. Kuid kui nüüd sama maja on varustatud hoopis soojuspumbaga, siis vajaminev energiahulk on ikka sama – 13000kWh. Eeldades, et keskmine soojuspumba kasutegur on näiteks 2 – ehk selle 13000kWh kütteenergia saamiseks kulutatakse 6500kWh elektrienergiat. Samas elektri kaalumistegur on 2 – sellega soovitakse suunata vähem kulutavate energiaallikate peale. Seega on meil nüüd sama maja kaalutud energiakasutus – 13000kWh/a. Ehk 130kWh/m2a – ja see annab nüüd juba C klassi.

Soojuspumpade puhul peaks selle vahe kompenseerima soojuspumba kasutegur – kuid tehnilistes andmetes lubatud kasutegurid 4 ja 5 – need ei ole saadud reaalsetes tingimustes. Maasoojuspumpade puhul on temperatuurid ühtlasemad ja seal saab vastava kasuteguri tõesti kergemini kätte. Kuid tavaliste õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumpade puhul temperatuurid muutuvad pidevalt ja seoses sellega muutuvad ka kasutegurid. Lisaks mängib rolli ka seadme hooldus. Kui tihti seda puhastatud on, kas freoonitorustik on ikka korralikult isoleeritud (mitte ei ole indude poolt katki nokitud – väga sage probleem), siis ka see hakkab kasutegurit lõpuks mõjutama. Kui nüüd siia lisada natukene kehvem ehituskvaliteet (tavaliselt on kõige suurem probleem just õhutihedusega) ja odavama klassi soojuspump, millel puudub sujuv lülitus – siis ongi tulemuseks tegelikult D või E klassi elamu.

Ehk kokkuvõtlikult võib öelda – et lihtsalt soojuspumba paigaldus ei aita säästa küttekuludelt – vaid suurendab mugavust. See raha, mis enne kulus puudele ja puude ettevalmistusele, kütmisele – kulub siis elektrile. Energia on vaja siiski kütteks siisse tuua. Ilma hoonet õhutihedamaks muutmata ja soojustamata – säästu tegelikult ei tule. Kuid kui tavalise soojuspumba valik siiski plaanis on – siis jälgige selle töötemperatuure ja pigem võtke kallim, ui odavam. Sest juhtimissüsteem ja sujuv töö on see, mis toob lõpuks ka suurema kasuteguri.

Energiamärgis abauditist - kiiresti ja lihtsalt

19/03/2017
by admin
Energiamärgis – kas seda on ikka vaja? kommenteerimine on välja lülitatud

Energiamärgis – kas seda on ikka vaja?

Kas mul on ikka energiamärgist vaja?

See on üks põhilisemaid küsimusi, mida saame. Ja ega sellele ühest vastust ei olegi. Kui tahate kasutada Kredexi toetusi, siis on energiamärgis kindlasti kohustuslik. Sest Kredexi toetused on suunatud just vähem kulutavate hoonetele inimeste suunamisele – olgu selleks siis renoveerimistoetused, kui ka erinevad oma kodu soetamise toetused, kus soovitakse näha, millise energiaklassiga eluruumi soovitakse osta. Ka pangad on hakanud järjest rohkem energiamärgistele tähelepanu pöörama ja küsivad ka seda infot. Kuid muul juhul – kas energiamärgist on vaja või mitte?

Iseenesest võib öelda, et teil ei ole seda vaja. Hetkel siin räägime siis ainult eramajade ja korterite kontekstis. Kui te elate antud eluruumis juba mõnda aega, siis te teate, palju ülalpidamiseks kulub. Tihti lisanduvad sinna veel sellised kõrvalkulud, mida nii ehk naa energiamärgises arvesse ei võeta (sidekulud, remondikulud jne). Ehk sellisel juhul pole teil tõesti ühest paberist ehitusregistris mingit kasu. Tegu on nagu auto kütusekulu andmetega – teie teate seda kõige paremini ja eks see sõltub ka jala raskusest – eramajade puhul tihti – milliseid mugavusi ja temperatuure armastate ja kui suur on perekond. Energiamärgise koostamisel teie perekonna suurus, ega soojalembus kahjuks ei loe. Seni, kuni te oma eluruumi maha müüa ei kavatse, siis tegelikult polegi väga selle teadmisega peale hakata. Kuid kui soovite nüüd müüa – siis on taas hea tõmmata analoogne situatsioon auto müügiga. Ostja tahab ju kohe teada – kui palju kütust võtab. See võib viidata lihtsalt juba kulunud mootorile, kui kütusekulu liiga suur on. Samuti peab ostja alati mõtlema, kas tema edasised igakuised sõidud talle liialt rahakotile ei hakka. Sama kehtib ka eluruumi müügi korral. Uus omanik tahaks ju teada, millised on tema tuleviku kulutused energiale. Oleme kuulnud ja ka ise näinud selliseid maaklereid ja haldureid, kes selliste küsimuste peale hakkavad alati rääkima renoveerimis plaanidest jne jne. Näidatakse küll kulu arveid, kuid räägitakse juurde kohe kohe algavast remondist, mis kohe energiatarvet vähendab. Või viidatakse, et näe – meil jäid siin mõned aknad vahetamata ja kohe, kui aknad ära vahetad, siis on elu lill. Kuid kas ikka on? Kui paljud teist usuvad automüügi platsil sealse müügimehe juttu kütusekulu kohta?

Energiamärgis – sõltumatu hinnang

Siinkohal tulebki appi energiamärgis, mis annab lihtsa ja sõltumatu info – kas hoone on võrreldes teistega vähe või palju kulutav. Ja kui see sõltumatu hinnang on olemas, siis võib juba otse omaniku (rõhk omanikul) selgitusi kuulata ja vaadata, kas need on mõistlikud. Sest maaklerid soovivad tehingu lukku lüüa ja ilustavad andmetega. Siinkirjutajal on endal üks väga hea kogemus – oli mõned aastat tagasi plaanis majaost (kahjuks jäi asi siis katki ja pole selleni siiani veel jõudnud). Kuid üks maja oli juba välja vaadatud, välimus tundus olevat enam vähem meie perele vastav. Hind samuti. Sai siis tehtud mõned külaskäigud ja sai ka uuritud energiatarbe kohta – maakler ega müüa ei teadnud minu tausta, et miks ma selliseid küsimusi esitan. Nemad rääkisid aga, kui hea maja on – palju soojustust, head tuhaplokk seinad jne jne. Mina küsisin aga konkreetselt – palju kulub keskmiselt aastat kütust (kivisüsi) ja elektrit. Sain need andmed kätte ja tegin väiksed arvutused ise kodus – tulemus oli hirmutav. Kuna lapsepõlvest kogemus puiduküttega majadega, siis viisin selle kivisöe koguse enda jaoks ümber segapuidu ruummeetriteks. Selgus, et me peaksime vähemalt 45rm aastas puid varuma ja seda virna ma enam ette ei kujutanud. Kui mitte rohkem, sest meil väiksed lapsed – seega meie nõudmised sisetemperatuurile natukene kõrgemad. Ühesõnaga – väga kiire arvutus juba näitas, et antud maja energiamärgise klass oli F. Ja seda juba vanemate inimeste käes – kes on üldjuhul kokkuhidlikumad, kui noored. Meie tehing jäi katki – sest saime aru, et meie igakuised kulutused tõuseksid oluliselt ja maja vajab oluliselt suuremaid töid, kui alguses räägiti. Soojustamise oleks pidanud kindlasti ette võtma. Kuid automaat teavituse kaudu saime veel pikka aega selle maja kohta teavitusi kv.ee portaalist. Maaklerid vahetusid – vahepeal oli maja müügis 3 erineva maakleri käes. Ja iga korraga muutus maja aina soojapidavamaks kuulutustes. Kui kuulutus, mille peale meie kohale läksime mainis lihtsalt sooja ja hubast maja, siis viimastes kuulutustes oli konkreetselt maakler kirja pannud, et maja on väga soojapidav!

Ehk müüja seisukohast ei ole energiamärgis alati hea – kuid ostja seisukohast – kui energiamärgist ei ole, siis on see juba ohumärk. Sest see võib viidata tegelikult väga viletsale olukorrale. Energiamärgise väljastajad ongi mõeldud sõltumatute hindajatena, kes annavad sõltumatu ja ühese hinnangu olukorra kohta. Loomulikult on ka seal võimalik, et esitatakse valeandmeid – kuid selle vastu pole kahjuks keegi kaitstud. Meie oma energiamärgiste väljastamisel – kui energiamärgise klass vanal majal on juba C või parem – siis küsime alati kohe üle – millised soojustused, ventilatsiooni lahendused jne kasutusel on.

Kui Teil on vaja energiamärgist, siis võtke meiega ühendust.

18/02/2017
by admin
Arvutuslik projekti energiamärgis – kas suur bluff? kommenteerimine on välja lülitatud

Arvutuslik projekti energiamärgis – kas suur bluff?

Projektile väljastatud arvutuslik energiamärgis – kas suur bluff?

Energiamärgis ja energiaaudit abauditistKäesolev blogi postitus ei ole mõeldud kedagi halvustama ja siinkirjutaja loodab siiralt, et suurem enamus Eesti projekteerijaid teavad, mida nad teevad ja osakvad teha ka energiaarvutusi. Kuid kirjutama pani asjaolu, et viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus üsna uus elamu soovib saada endale tarbimisandmete põhist energiamärgist ja saades teada tulemusest – nad paluvad seda mitte Ehitusregistrisse lisada, sest klass tuleb nii vilets, et see vähendaks turuväärtust oluliselt. Või on omanikud tõsiselt üllatunud ja tuleb teha põhjaliku selgitustööd, et miks tuli selline energiamärgise klass. Sest ostu ajal või projektis oli lubatud neile C või B energiaklassi maja, kuid tegelike tarbimiste järgi on tegu meil E või F energiaklassi hoonega.

Lisaks pean siinkohal ütlema, et meie ettevõtte tegeleb ainult tarbimisandmetel põhinevate energiamärgiste väljastamisega. Oleme väljastanud ka mõningaid arvutuslike energiamärgiseid, kuid kuna meie seisukoht on, et arvutusliku energiamärgise peaks väljastama siiski projekteerija oma tööle ja ise oma tulemuste eest ka vastutama, siis oleme nüüd arvutuslikud energiamärgiste tööd kõik ära öelnud. Meie ettevõtte põhitegevusala on auditeerimine – olgu selleks ehitustehnilised auditid või energiaaditid, mitte aga ehitusprojektide koostamine. Meile jääb arusaamatuks olukord, et projekt on olemas, kuid projekteerija ei ole võimeline energiaarvutusi teostama. Mille põhjal valiti siis soojustus, küttevõimsus, aknad?

Mis vahe on energiamärgistel?

Kõigepealt väike ja lihtne selgitus, mis vahe on energiamärgistel. Olemas on põhimõtteliselt kaks suurt liiki energiamärgiseid – arvutuslikud energiamärgised ja tarbimisandmetel põhinevad energiamärgised.

  • Arvutuslik energiamärgis – väljastatakse projekti põhjal, kus arvutatakse välja teoreetiliselt, palju antud projekti järgi ehitatav hoone edaspidi energiat peaks kulutama. Vajalikud lähteandmed saab projektist ja samuti erinevatest määrustest ja standarditest, mille järgi pannakse paika eeldatavad tarbimised. Antud energiamärgis on mõeldud tõestamaks ehitusloa väljastajale, et ehitatav või renoveeritav hoone vastab seaduses nõutud energiatõhususe nõuetele. Arvutuslik energiamärgis kehtib kaks aastat.
  • Tarbimisandmetel põhinev energiamärgis – väljastatakse reaalse hoone kulu põhjal. Tarbimisandtel põhineva energiamärgise väljastamiseks peab olema vähemalt ühe täisaasta tarbimine, mille põhjal arvutused teostatakse, kuid soovituslikult peaks olema kolme aasta tarbimised. Antud energiamärgis annab kõige parema sõltumatu hinnangu, millised on edaspidi eeldatavad igakuised kulud, kui elustiil ja tarbimised oluliselt ei muutu. Tarbimisandmetel põhinev energiamärgis kehtib kümme aastat.

Miks energiamärgiste arvutatud klassid ei klapi?

Siinkohal teen mina ühe suure üldistuse öeldes, et erinevate energiamärgiste klassid ei tule samad. Kuid põhjuseks on asjaolu, et meie ettevõttes (tegeleme ainult tarbimisandmetel põhinevate energiamärgistega), ei ole meie veel kohanud sellist hoonet, kus tarbimistel koostatud energiamärgis oleks sama, kui varem väljastatud arvutuslik energiamärgis. Loodetavasti on lihtsalt meile sattunud juhtumitega ja üldine pilt nii hull ei ole. Mõnes osas on erinevused kindlasti arusaadavad – sest ei ole olemas perekonda, kes oleks see nn standardi keskmine perekond, kelle järgi tarbimine arvutatakse. Mõni perekond kasutab ainult LED lampe, teine ei pööra sellele tähelepanu. Ühele meeldib ruumitemperatuur 25C, teisele 20C. Ehk inimesed on erinevad ja seoses sellega oleks täiesti loomulik, et väike kõikumine on. Kuid miks see kõikumine nii suur siis on?

Peamised vead arvutuslikes energiamärgistes

Peamised vead, mida meie oleme näinud arvutuslikes energiamärgistes:

  • Ventilatsiooniga pole arvestatud – tegu on ühe kõige enamlevinud veaga või ka teatud juhtudel teadliku olukorraga, kus kogu õhu soojendamiseks mõeldud energia jäetakseEnergiamärgis abauditist üldse arvesse võtmata. Oleme näinud kortermajade renoveerimisprojekte, kuhu on sisse kirjutatud fresh klappide kasutamine ventilatsiooniks, esitatud on sõlmede joonised. Kuid projekti energiaarvutustes ventilatsiooni osa enam pole või on sealsed õhuvahetuse arvud “laest” võetud. Küsimise peale aga vastatakse – renoveerimisprojekti mahus oli ainult piirete soojustamine, mitte ventilatsioon! Ja edasi öeldakse, et ega inimesed ju niikuinii neid klappe väga palju ei kasuta….  Miks neid siis üldse vaja on? Ja samas on sellele projektile antud omavalitsuse poolt ehitusluba, sest arvutuste järgi tuleb C energiaklassi maja.
  • Põlemisõhuga mitte arvestamine – see punkt kattub osaliselt eelmise punktiga ja peamine probleem on olnud sellega eramajade juures. Nimelt nähakse ette ahjuga kütmine, kuid  põlemisõhu toimetamine ahju jäetakse lahendamata. Kui maja on üldiselt hästi ehitatud, siis on esimene suurem oht mittetäielik põlemine. Kui ikka ahi korralikult ei tõmba, siis lõpuks tabatakse ära, milles viga. Kuid tavaliselt on probleemiks hoopis pidev üle ventileerimine – mida rohkem ahju kütad, seda rohkem seinte ebatiheduste kaudu külma väljast sisse ruumidesse tõmmatakse. Hea ahju korral pole lõpuks probleem vast väga suur – kui põlemine lõppeb, siis kiirgab ahi ise juba sooja. Samuti on õhk korralikult ära ventileeritud – kuid küsimus tekib – kas seda nii suurt õhu vahetust kogu hoonest oli vaja?
  • Kõrvaltarbijate elektrikuluga ei ole arvestatud – taas väga levinud probleem. Energiaarvutustes on täiesti ära unustatud ja arvesse võtmata jäetud näiteks ventilatsiooniseadmete elektrikulu. Kui juhtub veel, et toimub õhu eelsoojendamine elektriga, siis võib see juba oluliselt mõjutada energiamärgise klasse, sest tarbimine on hoopis suurem.
  • Üldalade elektriseadmed ja tarbimised jäetakse arvesse võtmata – kõige levinumad on siin igasugused renni kütted, põranda kütted, kaldteede kütted. Kui nad on veel valesti seadistatud, siis võib tegu olla hiiglaslike kulukohtadega. Kuigi mitme sellise asja puhul võib öelda, et tegu ei ole ju hoone sisese tarbimisega – kuid nad on siiski osa hoone üldisest elektritarbimisest. Ja vaevalt, et tulevane korteri omanik on rõõmus avastades, et paberite järgi C energiaklassi majas on tema igakuine korteri küttearve 50EUR, kuid üldelektri tarbimine – 85EUR! (taas kahjuks konkreetne juhtum…)

Teised vead, mis mõjutavad energiamärgise klassi

Lisaks tüüpilistele arvutusvigadele on väga palju mõjutusi olnud ka järgnevatest põhjustest. Nendel juhtudel ei saa enam süüdistada projekteerijat vaid ehitusjärelevalvet ja ehitajat. Kuid kahjuks peavad omanikud nende tagajärgedega tegelema.

  • Väga vilets ehituskvaliteet – ei ole haruldased juhtumid, kus tegelik viletsa energiamärgise klassi põhjus on hoopis vilets ehituskvaliteet. Soojustust pole pandud korralikult, akende ja uste paled on jäetud korralikult soojustamata ja lihtsalt iluliistudega kaetud.
  • Ehitatud ei ole vastavalt projektile – taas üks väga levinud viga. Projektis on ette nähtud ühed seadmed – kuid paigaldati hoopis teised, mille tehnilised näitajad ei ole võrreldavad.
  • Lisatud on täiendavaid tarbijaid, mida projektis polnud. Kõige levinumateks on jahutusseadmed – projekt neid tihti ette ei näe, kuid arendaja ja ehitaja lepivad kokku, et paigaldatakse igale poole ka lisaks jahutusseadmed. Tulemuseks on olukord, kus suvel elektritarbimine tõuseb oluliselt soojade ilmadega ja lõpuks kogu maja tarbimine ja energiaklass halveneb.
  • Ehitaja on asendanud materjale – taas üks väga levinud probleem. Projektis oli ette nähtud aknad U arvuga 1,3, kuid ehitaja asendab need U arvuga 1,5. Esmapilgul tundub, et väike vahe, kuid kui võtame kogu hoone aknad lõpuks arvesse, siis võib see üsna palju mõjutada.

Vigasid võiks veel ja veel välja tuua. Kuid kahjuks on hetkel tõesti olukord, kus ostetud uus maja ei pruugi olla nii väikeste kuludega, kui arvate. Ehk meie soovitus – kui olete ostmas uut korterit või maja – laske see enne asjatundjal ka üle vaadata ja kontrollige, milline energiamärgis on väljastatud. Kui tegu on juba olemasoleva hoonega – siis küsige kasvõi mingi aja tarbimisandmed (võib ka ainult ühe korteri oma olla) ja laske kellegil teha kontrollarvutus. Kui ostate aga täiesti uue korteri või maja arendaja käest, siis vaadake juristidega lepingud üle – mis saab siis, kui ostetud maja või korter osutub siiski kordades kulukamsk, kui välja oli lubatud.

 

11/01/2017
by admin
Energiamärgise väljastamine Kredexi toetuse puhul, kui tarbimisandmeid ei ole kommenteerimine on välja lülitatud

Energiamärgise väljastamine Kredexi toetuse puhul, kui tarbimisandmeid ei ole

Energiamärgis siis, kui tarbimisandmeid ei ole

Kuna praegusel hetkel on üsna aktiivne Kredexi Väikeelamute rekonstrueerimistoetus. Toetus on mõeldud väikeelamute omanikele oma hoonete energiatõhusamaks muutmiseks. Taotlemine on põhimõtteliselt lihtne:

Energiamärgis Kredexi toetuseks

Samuti on Kredexi poolt antu ka kirjeldus, kellele antud meede on mõeldud:
Toetuse objektiks saab olla üksikelamu, ridaelamu või kaksikelamu sektsioon, kahe korteriga elamu või ridaelamu, samuti suvila või aiamaja, mis rekonstrueeritakse käesoleva toetuse abil aastaringseks kasutamiseks ning mille kasutamise otstarve muudetakse ehitisregistris tööde lõppemisel üksikelamuks.

Ja siit on ka tekkinud palju küsimusi seoses energiamärgisega. Nimelt nõutakse ühelt poolt tarbimisandmete baasil koostatud energiamärgist ja samas on lubatud toetust taodelda ka suvilale või aiamajale, kui nad rekonstrueeritakse aastaringseks elamiseks. Kuid suvilal või aiamajal ei ole ju korrektseid tarbimisandmeid, sest neid ei kasutata aasta ringselt. Selliseid huvilisi on aga väga palju, kes energiamärgise väljastamisega tekib probleem just selle pärast, et mingeid andmeid pole. Vastavalt määrusele “Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” võib väljastada sellisel juhul H märgise “omistada hoonele aastane kaalutud energiaerikasutus, mis vastab suurimale energiaerikasutuse klassile (H) antud kasutamise otstarbe puhul” , kuid põhimõtteliselt poleks siis enam ju tegu ka tarbimisandmetel põhineva energiamärgisega.

Küsimus tekkiski selles, kas Kredex siis antud märgist arvestab. Ja nagu küsimusele vastati:
Jah, sellisel juhul, kui pole tarbeandmeid esitada, peabki väljastama märgise lähtuvalt ette antud nõuetest.

Toetuse andmise tingimuste koostamisel eeldati, et toetus tullakse küsima elamutele, kus reaalselt elatakse, kui tegelik olukord on osutunud hoopis teiseks.

Me aktsepteerime ka neid märgiseid, mis on koostatud puudulike andmete põhjal.

Tänan Airet selle vastuse eest Kredexist.

Ehk – praegusel hetkel – kui meil tõesti ei õnnestu kuidagi andmeid kokku saada – siis saame väljastada ikka energiamärgise ja praegusel hetkel saate selle põhjal ka toestust küsida. Kuid alati on kindlam enne siiski Kredexi toetuse spetsialistidega nõu pidada! Sest nõuded võivad muutuda!

Kui soovite lähemat infot energiamärgiste hindade ja võimaluste kohta, siis vaadake kindlasti meie hinnakirja.

08/01/2017
by admin
Mis andmeid on vaja energiamärgise kiireks väljastamiseks? kommenteerimine on välja lülitatud

Mis andmeid on vaja energiamärgise kiireks väljastamiseks?

Energiamärgise väljastamiseks vajalikud andmed

Üks põhilistest küsimustest, mis pidevalt saame on – mis andmeid on vaja energiamärgise väljastamiseks? Toome siinkohal välja põhilised asjad, mida meil vaja on:

  • Tarbimisandmed
  • Kütte liik ja kuidas valmistatakse sooja vett
  • Köetav pindala
  • Viimasel ajal teostatud tööd
  • Energia eksport
  • Tellija andmed

Vaatame nüüd lähemalt iga vajaliku punkti.

Tarbimisandmed energiamärgise väljastamisel

energiamärgise väljastamiseks vajalikud andmed - kasutatud kütusTarbimisel põhineva energiamärgise väljastamiseks vajame soovitavalt viimase kolme aasta tarbimisandmeid aastate lõikes. Kui kolme aastat ei ole võimalik anda, siis vähemalt ühe täis aasta tarbimisandmed on siiski vajalikud. Tarbimisandmete puhul on vaja siis kogu hoonesse sisse toodud energia andmeid. Põhiliselt on nendeks küte, elekter, vesi, gaas.

Näitena esitame, kuidas võiks meile andmed saata:

Tarbimine/aasta 2014 2015 2016
Küttepuud (rm) 15 14 17
Elekter 8650 7640 8360
Vesi 120 112 116

Kütte puhul on meil tarvis siis teada saada, mitu MWh aastas hoone tarbib. Kui Teie maja ei ole lülitatud kaugkütte võrku või Teil ei ole omal soojamõõtjat, siis ei ole teil võimalik meile anda kogust MWh vaid saate meile anda selle tarbitud kütte kogusena ja juurde panna kirja ka mis kütusega tegu on. Ehk siis on tarvis teada, kui palju olete kas gaasi, kütteõli, pelleteid või puid aastas ostnud. Kõige tihedamini tekib küsimus energiamärgise väljastamisel halupuude kohapealt – siin oleme öelnud, et tegelikult omades juba paar aastat maja, siis omanikud üldjuhul teavad, kui palju nad aastas puid varuvad ja piisab sellest hinnangulisest kogusest ruummeetrites.

Elektri tarbimis andmed saate oma võrguettevõtte vahendusel – neid on Eestis mitmeid, seega peate teadma, kellega Teil on liitumine. Oluline on siin teada, et võrguettevõte ei ole tänapäeval enam sama, kes on elektri müüja. Elektri ostu-müügi leping võib teil olla Eesti Energia, Starmani, Eesti Gaasi või kellega iganes. Kuid elekter jõuab teile kohale mööda võrguettevõtte kaableid. Kõige suurem võrguettevõtte on Eestis Elektrilevi – kuid piirkonniti on ka erinevaid võrguettevõtteid. Kui teie võrguettevõtte kodulehe iseteenindus ei võimalda teil endal genereerida viimaste aastate tarbimisaruandeid, siis peate nendega ühendust võtma. Üldjuhul nad teavad, mille jaoks neid andmeid vaja on.

Vee kulu on meil energiamärgise väljastamisel tarvis selleks, et hinnata, kui palju kulub energiat sooja vee valmistamiseks. Nimelt sooja vee valmistamine ei sõltu üldiselt välistemperatuurist ja arvutustes ei arvutata seda ümber kraadpäevadele. Ehk kogu kulunud kütteenergiast võetakse maha sooja vee valmistamiseks kulunud energia, siis viiakse küttele kulunud energia ümber kraadpäevade põhiseks energiaks (mis arvestab siis juba antud ajavahemiku temperatuuridega) ja liidetakse uuesti tagasi sooja vee valmistamiseks kulunud energia. Kui teil on nüüd oma kaev ja puudub info, kui palju vett kulub, siis pole hullu. Andke meile teada, et palju elanike on ja me arvutame arvutusliku vee tarbimise välja. Lisaks andke kindlasti ka teada, kui teil on oma kaev, kuid vesi pole hoonesse sisse toodud. Sest sellisel juhul me vee tarbimist praktiliselt ei arvesta.

Kütte liik energiamärgise väljastamisel

Energiamärgise väljastamisel on meil vaja teada, mis kütte liik teil kasutusel on. Korrusmajadel on selleks enamasti kaugküte või oma katel. Eramajadel on aga valik juba oluliselt laiem ja tihti koosneb küte mitmest osast – näiteks ahi/pliit ja soojuspump. Või on kaminad ja ka mingi katel. Viimasel ajal on kõige levinumaks koosluseks ahjud koos soojuspumbaga. Kui teil on kasutusel soojuspump, siis on hea, kui saate vähemalt ühe aasta elektri väljavõtte anda ka kuu põhiselt – sest siis saame täpsemalt hinnata kui palju energiat kulub umbes kütteks ja kui palju on tava tarbimine.

Lisaks kütte liigile on meil energiamärgise väljastamisel vaja ka teada, kuidas valmistate sooja vett. Kas soe vesi toodetakse koos katlaga või on teil elektriboilerid. Seda infot on meil vaja, et teaksime, kas arvestame sooja vee valmistamise kulu maha kütteenergast või on see hoopis elektri tarbimise sees.

Köetav pindala

energiamärgise väljastamiseks vajalikud andmed - köetav pindalaTegu on kõige olulisema asjaga ja samas ka kõige rohkem segadust tekitava osaga. Meil on vaja energiamärgise väljastamisel teada, mis on reaalne köetav pindala. Ehitise tehniliste andmete ja arvestamise aluste määruse järgi on köetavaks pinnaks “Ruumi köetav pind on sisekliima tagamisega ruumi suletud netopind”.  Ehk kõik need ruumid kokku, kus hoiate soojemat temperatuuri, kui väljas on. Tihti tekitab vaidlusi erinevate abiruumide osa – meie lähtume energiamärgise väljastamisel põhimõttest – kui kütate regulaarselt ja alla mingi temperatuuri (16C) ei lase seal temperatuuri kukkuda, siis on tegu köetava pinnaga. Näiteks esik või garaaz, kuhu lisate külmal ajal elektriradiaatori, et seal temperatuur alla 5C ei langeks – seda meie siiski köetavaks pindalaks ei loe. Kuid kui olete garaazi püsivalt paigaldanud radiaatorid ja hoiate seal ca 15-16 kraadi, siis saab selle lugeda köetavaks pinnaks.

Põhjus, miks me sellise erisuse teeme. Oletame, et on kaks ühesugust maja ja ühesuguse tarbimisega. Mõlemal majal on küljes garaaz. Eluruumide pindala on 100m2 ja garaaz 40m2. Kui tarbimised on võrdsed – oletame mõlemal 7000kwh/aastas. Siis see maja, millel garaaz ei ole köetava pinna sees – tema aastane kaalutud energiatarbimine oleks 7000/100=70kwh/m2a ja energiaklass oleks B. Kuid teine maja, millel garaaz loetakse köetava pinna sisse – tema kaalutud energiatarbimine oleks – 7000/140=50kwh/m2a ja tema energiamärgise klass oleks juba A. Kuigi nagu alguses mainisime – tegu täpselt ühesuguste majadega.

Viimasel ajal teostatud tööd

Kuna energiamärgise väljastamisel peame alati andma ka mõned soovitused energiasäästuks, siis on hea, kui panete ka kirja, mis töid olete juba teinud. Kas olete vahetanud näiteks aknaid või soojustanud midagi. See annab ka meile parema info ja võimaluse hinnata, kas arvutatud energiamärgise klass vastab reaalsusele. Kui annate meile teada, et olete maja soojustanud, kõik aknad on vahetatud ja energiamärgise klass tuleb ikka F – siis hakkame kohe lisaküsimusi küsima, et selgeks teha, kas see on ikka reaalne tulemus. Tihti tuleb lõpuks tõdeda, et see võib ka nii olla. Sest tuleb välja, et majas on näiteks bassein, mis tarbib tohutult energiat.

Energia eksport

Praegusel hetkel veel kohtame seda vähe, kuid mida rohkem erinevad päikesepaneelid ja tuulegeneraatorid populaarsust koguvad ja ka hinnad odavnevad, seda olulisemaks see kaenergiamärgise väljastamiseks vajalikud andmed muutub. Kuid siinkohal on oluline teada, et energiamärgise väljastamisel võtame arvesse (ehk lahutame maha) ainult selle energia, mille olete välja eksportinud – ehk võrguettevõttele müünud. Kui te võrguettevõttele midagi tagasi ei müü ja tarbite kogu toodetud elektrit ise, siis on teie energia tarbimine lihtsalt selle võrra väiksem. Ja nii võib ka tekkida olukord, kus suhteliselt viletsalt soojustatud hoone võib saada väga hea energiamärgise klassi, sest kuigi ta tarbib palju energiat ja midagi võrku tagasi ei saada, suudab ta selle vajaliku energia kõik ise toota.

Tellija andmed

Kõige lõpuks on meil vaja tellija andmeid, kes energiamärgise väljastamise tellib. See võib olla erinev sellest, kes energiamärgise tellimise eest maksab. Kuid kuna Ehitusregistris energiamärgist koostades tuleb ka tellija info sisestada, siis kuvatakse see ka hiljem energiamärgisel. Ja kui meil on energiamärgis juba registrisse sisestatud, siis muuta seda kahjuks enam ei saa vaid tuleb hoopis uus energiamärgis genereerida.

Lõpetuseks energiamärgistest

Kui teil on küsimusi energiamärgise väljastamise kohta, siis võtke julgelt meiega ühendust. Väljastame energiamärgised kiiresti ja ilma ettemaksu nõudmata. Väljastamisele kulub tavaliselt paar tööpäeva, kui kõik andmed on meile edastatud.

Energiamärgis ja energiaaudit abauditist

04/11/2016
by admin
Energiamärgise hind Kredexi eramajade toetuseks kommenteerimine on välja lülitatud

Energiamärgise hind Kredexi eramajade toetuseks

Energiamärgise hind

14. novembrist 2016 aastast hakkab Kredex taas väljastama toetusi ka eramajadele/väikeelamutele. Antud toetuse taotlemiseks on üheksenergiamargis ja energiaaudit abauditist eelduseks, et Teil on olemas energiamärgis antud hoonele. Kredexi toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on siin:

  • Taotlus (dokumendi avamiseks vajalik vähemalt Adobe Reader versioon 11, programmi allalaadimiseks vajuta siia)
  • ehitusseadustiku kohane ehitusprojekt ja ehitusteatis, välja arvatud juhul, kui vastav informatsioon on kantud ehitisregistrisse;
  • taastuvenergiaallikaid kasutavate seadmete paigaldamise projekt või tehniline kirjeldus;
  • projekteerija  antud hinnang taastuvenergiaallikaid kasutavate seadmete eeldatava aastase energiatoodangu kohta;
  • väikeelamu mõõdetud energiatarbimisel põhinev energiamärgis;
  • rekonstrueerimistööde ja taastuvenergiaallikaid kasutavate seadmete soetamise ja paigaldamise hinnapakkumised (vähemalt 3 võrdlevat, mis on taotluse esitamise hetkel kehtivad);
  • omafinantseeringu olemasolu tõendav dokument (kas laenuotsuse koopia või panga kontojäägi väljavõte, mis kinnitab vajaliku omafinantseeringu olemasolu);
  • paigaldatavate seadmete tootespetsifikatsioonid;
  • vajadusel kohaliku jaotusvõrguettevõtja poolt väljastatud liitumispakkumine. Võrguettevõtja liitumispakkumine ei ole nõutav, kui taastuvenergia toomisseade paigaldatakse piirkonnas, kus jaotusvõrk puudub.

Seoses sellega oleme viimasel ajal saanud järjest rohkem kõnesid energiamärgiste teemal, et kui palju energiamärgis maksab ja kui kiiresti selle kätte saab. Anname siinkohal kohe ka vastused.

Energiamärgise väljastamiseks vajalikud andmed

Selleks, et saaksime väljastada Teile mõõdetud energiatarbimistel põhineva energiamärgise, on meil tarvis järgnevat infot:

  • Hoone täpset aadressi, et saaksime selle Ehitusregitrist ülesse otsida
  • Viimase kolme täisaasta tarbimisi aastate lõikes:
    • elektrienergia kulu
    • vee kulu
    • küttepuude kulu (kui köetakse puudega – andke keskmine aastas kuluv ruumide arv), samuti küttepuude tüüp (segapuit, lepp, kask vms)
    • Muu kasutatud kütuse kulu (brikett, kergkütteõli, pellet vms)
    • Gaasi kulu
  • Info, kuidas valmistatakse sooja tarbevett (elektriboiler, katel vms)
  • Milliseid renoveerimistöd on viimastel aastatel tehtud – lühike info selle kohta, kas on vahetatud aknaid vms
  • Köetav pindala – eriti, kui see erineb ehitusregistri andmetest
  • Teie kontaktandmeid

Palju küsitakse ka, kust need andmed saab. Vee tarbimise annab Teile üldjuhul Teie veeettevõte. Elektrienergia tarbimise saate kõige lihtamalt Elektrilevi või oma võrguettevõtte kaudu. Üldjuhul saab selle iseteenindusest alla laadida. Muude kütuste osas – on soovitatav kogused meelde tuletada, kui arveid pole alles jäänud. Köetav pindala – see on enamasti Teie maja pindala – eluruumid + abiruumid. Köetava pindala alla ei loeta näiteks majaga ühenduses olevat garaazi, kui seda ei köeta. Enamasti peaks köetava pindala info olemas olema ehitusregistris, kuid kui seda seal pole, siis pate arvestama, et küsime seda.

Kui kaua energiamärgise väljastamine aega võtab

Energiamärgise väljastamine võtab aega keskmiselt kolm tööpäeva, eelduseks on, et eelnevalt kirja pandud info on kõik olemas.

Kas energiamärgise väljastamiseks peab energiaaudiitor kohale tulema?

Väga palju küsitakse meilt praegu seda, kas te pate kohale tulema ja maja üle vaatama. Lühike vastus on – ei pea. Kui andmed tunduvad meile tõesed

Palju energiamärgis maksab?

Ja nüüd see kõige tähtsam küsimus, mida küsitakse – palju energiamärgis maksab. Erinevalt teistest, ei hoia meie oma hindu saladuses. Energiamärgise hind praegusel hetkel antud tingimustel on 85EUR. Käibemaksu ei lisandu! Teie energiamärgise väljastab paberitega energiaaudiitor ja energiamärgis lisatakse ehitusregistrisse. Lisaks – ualdame oma kliente – maksate alles siis, kui energiamärgis on ehitusregistrisse lisatud!

 

ABAUDIT – säästame koos

01/11/2016
by admin
Energiamärgise väljastajad kommenteerimine on välja lülitatud

Energiamärgise väljastajad

Kredexi energiamärgise väljastajate info

Täiesti juhuslikult avastasime täna, et nii Kredex kui ka Tehnilise Järelevalve Amet jagavad puuduliku infot energiamärgise väljastajate kohta. Kredexi kodulehel oli üleval link, mis viitas Kutsekojale ja kutsetunnistuste registrile ja seal Energiatõhususe valdkonnale. Täpselt sama infot jagab ka Tehnilise Järelevalve Amet oma energiamärgise infomaterjalis – Hoone energiamärgise infovoldik.

Kogu probleem on juhendis, kuidas Tehnilise Järelevalve Amet õpetab kontrollima, kas isik on pädev energiamärgist väljastama: Väljavõte juhendist: Kontrolli väljastaja pädevust kutseregistrist: http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused kutseala > ehitise energiatõhusus.

Kogu probleem tuleneb aga sellest, et Kutsekoja kutseregister peab eraldi arvestust ja registrit osakutsete üle. Seega otsides kutsetunnistuste registrist, ei otsita osakutsetunnistuste registrist, kus on samuti täiesti pädevad ja õigusega isikud, kes võivad väljastada energiamärgiseid ja teostada elamute energiaauditeid.

EKVY lehel on ilus graafiline lisa ka olemas, mis näitab, kes võib erinevaid energiatõhususe töid teostada:

Energiamärgise väljastaja - energiaaudiitor

Siin kohal tuleb tänada Kredexit, kes vastava teate saamisel oma kodulehel Väikeelamute toetusmeetme juures muutis samal päeval juba ära Kutsekojale viitava lingi ja viitab nüüd EKVY lehele, kes väljastab energiatõhususe ala kutsetunnistusi, kes saavad väljastada ka Energiamärgiseid.

Millal Tehnilise Järelevalve Amet oma infomaterjalid energiamärgise kohta uuendab, selle kohta info puudub. Võibolla uuendab Kutsekoda enne oma registrit ja see suudab korraga otsida ka mitmest andmebaasist.

ABAUDITi energiatõhususe spetsialistid

Oleme ABauditis keskendunud just kortermajadele ja eramajadele. Kuigi kogemused võimaldaksid meil ka omandada Energiaaudiitor 6 täiskutse või ka tase kõrgema taseme, tegime ühel hetkel otsuse, et pigem on mõistlik rohkem keskenduda oma põhiturule. Kuna meie põhituruks on korteriühistud ja eraisikud, kes tellivad meilt energiaauditeid, energiamärgiseid või tehnilisi auditeid, siis keskendume just nendele aladele.

Seega on meie poolt väljastatud energiamärgised ja energiaauditid täiesti pädevad ja vastavad Kredexi ja ka teiste asutuste nõuetele.

25/11/2015
by admin
EKKHL-i koolitused 2015 aasta sügisel kommenteerimine on välja lülitatud

EKKHL-i koolitused 2015 aasta sügisel

ABauditi poolt antud koolitused

2015 aasta sügisel sai antud koolitusi EKKHL-i kinnisvara haldajatele ja hooldajatele. Kokku sai antud kolm koolitust kahel erineval teemal.

Esimeseks koolituse teemaks oli Hooldustööde dokumenteerimine, kus sai antud ülevaade erinevate tehnosüsteemide dokumenteerimisest ja päevikute täitmisest. Miks üldse hooldustöid on tarvis dokumenteerida, kuidas seda teha ja millised dokumenteerimise võimalused olemas on. Loodetavasti oli antud koolitusest osalejatele kasu ja nad said ka edasiseks tööks mõningaid näpunäiteid.

Teiseks koolituseks oli Tehnosüsteemide koostöö. Tegu oli tegelikult päris raske koolitusega – ehk just selle ettevalmistuse osa. Kuigi kogemusi on antud teema osas palju, siis probleeme tekitas just see, et kuidas sellist koolitust ülesse ehitada, sest pole konkreetset lähteülesannet. Kui oleks ülesanne, et kuidas ruumikontroller panna tööle teiste samas ruumis olevate süsteemidega – see oleks oluliselt lihtsam koostada ja sellest rääkida. Kuid lõppkokkuvõttes sai räägitud natukene teoreetilist osa, et mida üldse erinevate tehnosüsteemide koostöö all mõista ja kuidas nad teoreetiliselt koos töötavad. Lisaks ka ülevaade enamlevinud süsteemidest, mis praegu koos tööle pannakse ja millised on veel võimalused. Ning lõpetuseks sai kajastatud erinevaid probleeme ja jagatud ka kiireid näpunäiteid, kuidas näiteks energiasäästu lihtsalt ja kiiresti on võimalik saavutada erinevaid tehnosüsteeme koos töötama pannes.

Mõlema koolituse materjalid on ka siia lisatud.

Hooldustööde dokumenteerimine

Tehnosüsteemide koostöö