13/09/2026
by admin
Ärihoone energiamärgis 2026: miks vahearvestid määravad tulemuse kommenteerimine on välja lülitatud

Ärihoone energiamärgis 2026: miks vahearvestid määravad tulemuse

Ärihoone energiamärgis: miks vahearvestid mõjutavad tulemust?

Energiamärgis peab näitama eelkõige hoone energiakasutust: kütet, ventilatsiooni, jahutust, tarbevee soojendamist, valgustust ja hoone tavapärase kasutusega seotud elektrikulu. Ärihoonetes on elektriarve sees aga sageli palju enamat. Samas hoones võivad töötada näiteks kauplus, restoran, ilusalong, ladu, jõusaal või väga suure seadmekoormusega ettevõte.

Seetõttu ei tähenda suur elektritarbimine alati, et hoone ise on energiatõhususe mõttes halb. Samas ei saa energiamärgise koostaja tegevusest või tootmisest tulenevat elektrikulu peaarvesti näidust lihtsalt hinnangu alusel maha võtta. Selleks peab vajalik tarbimine olema selgelt ja usaldusväärselt mõõdetud.

Energiamärgis peab kirjeldama hoonet, mitte üürniku tegevust

Üürniku elektritarve võib hooneti olla väga erinev. Näiteks toitlustusasutuse köögis töötavad külmseadmed, nõudepesumasinad, ahjud, grillid ja muud võimsad seadmed. Teises ärihoones võib elektrikulu kasvatada tootmisseade, serveriruum või jõusaali varustus. Selline eripärane tegevuskulu ei kirjelda otseselt hoone soojustust ega sisekliima tagamise süsteemide tõhusust.

Hea energiamärgis annab hoone omanikule, ostjale ja üürnikule võimalikult õige pildi sellest, kui palju energiat hoone kasutab. Kui tegevuskulu on hoone energiakuluga läbisegi, võib energiamärgise klass kujuneda tegelikust halvemaks. Teisalt ei tohi tulemust parandada pelgalt oletuse põhjal – lähteandmed peavad olema kontrollitavad.

Mida 2026. aasta muudatus praktikas tähendab?

Alates 24. juulist 2026 kehtiv loogika annab mitteeluhoonete energiamärgise koostamisel parema võimaluse eristada hoone tavakasutust ja üürniku eripärast elektritarvet. Energiamärgise andmise määruse § 11 järgi võib nõuetekohaselt eraldi mõõdetud tegevuskulu arvesse võtta eraldi ning arvutuses lähtutakse hoone kasutusotstarbele vastavast tavapärasest valgustuse ja seadmete elektrikulust.

Lihtsamalt öeldes ei tähenda see, et kogu üürniku elektriarve saab energiamärgisest maha võtta. Kui üüripinnal on eraldi mõõdetud näiteks köögiseadmete või muu suure seadmekoormuse tarve, saab seda käsitleda eraldi. Samal ajal jääb arvutusse hoone kasutusotstarbele vastav tavapärane valgustuse ja seadmete elektritarve.

Üks peaarvesti ei lahenda eristamise probleemi

Levinud olukord on, et kogu hoonel on üks elektriarvesti. Selle näidu sees võivad olla ventilatsiooniseadmed, jahutus, soojuspumbad või elektriküte, üldalade valgustus ning samal ajal ka üürnike köögi-, tootmis- või muud tegevusseadmed. Sellise näidu põhjal ei ole võimalik kindlalt öelda, milline osa elektrist kulus hoone sisekliima tagamiseks ja milline osa üürniku tegevusele.

See on oluline just ventilatsiooni, jahutuse ja kütte puhul. Nende süsteemide elektritarve on hoone energiakasutuse osa ning peab energiamärgise arvutusse jääma. Kui näiteks restorani köök, selle ventilatsioon ja jahutus on kõik ühe alamarvesti või koguni peaarvesti taga, ei saa kogu seda tarbimist energiamärgise arvutusest maha võtta. Arvesti näit sisaldab siis ka selliseid süsteeme, mis mõjutavad hoone energiamärgist.

Seega ei muuda uus võimalus ühe peaarvestiga hoone energiamärgist automaatselt paremaks. Kui hoone tehnosüsteemide ja üürniku tegevuse elektrikulu ei ole eraldi mõõdetud, tuleb lähtuda olemasolevatest mõõdetud andmetest. Mõõtmata osade arvamine „umbes nii suureks” ei ole usaldusväärne lahendus.

Milline mõõtelahendus on kõige praktilisem?

Kõige lihtsam on energiamärgist koostada suuremas üürihoones, kus hoone üldelekter on eristatav ja üüripindadel on oma alamarvestid. Üldelekter võib sisaldada näiteks hoone ventilatsiooni, jahutust, kütteseadmeid, automaatikat ja üldalade tarbimist. Üürnike arvestid näitavad aga nende pindade elektrikulu.

Mõõtepunkt	Mida see aitab eristada?
Hoone üldelekter	Ventilatsioon, jahutus, küte, automaatika ja üldalade tarbimine.
Suurema üüripinna alamarvesti	Üürniku kasutusest ja seadmetest tulenev elektritarve.
Köögiseadmete või tootmisseadmete eraldi mõõtmine	Tegevusest tulenev suur elektrikoormus ei moonuta kogu hoone energiakasutuse pilti.
Üüripinna ventilatsiooni ja jahutuse eraldi mõõtmine	Need hoone sisekliimat tagavad süsteemid ei lähe segi tegevusseadmete elektritarbimisega.

Toitlustusasutuse näide

Restorani või kohviku köök võib kasutada oluliselt rohkem elektrit kui tavaline büroopind. Kui köögiseadmete elektrikulu on eraldi mõõdetud, saab hoone energiamärgis paremini peegeldada hoone enda energiakasutust. See on kasulik nii hoone omanikule kui ka järgmistele üürnikele, sest ühe restorani köök ei määra siis tingimata kogu hoone energiamärgise klassi.

Kui aga sama mõõturi taga töötavad ka köögi ventilatsioon, jahutus või muu sisekliima tagamise süsteem, tekib probleem. Neid süsteeme ei saa energiamärgise vaates käsitleda pelgalt köögi tegevuskuluna. Mõistlik lahendus on kavandada mõõtmine nii, et tegevusseadmed ja hoone tehnosüsteemid oleksid eristatavad.

Vahearvestid aitavad ka hoonet paremini hallata

Vahearvestite kasu ei piirdu energiamärgisega. Nende abil saab märgata ootamatut elektrikulu, võrrelda eri pindade energiakasutust, hinnata ventilatsiooni või jahutuse tööaegu ning teha paremini põhjendatud energiatõhususe investeeringuid. Lisaks aitab selge mõõtesüsteem arutada üürnikega energiakulu jaotamist faktide, mitte oletuste põhjal.

Enne uute arvestite paigaldamist tasub läbi mõelda, milline tarbimine on hoone energiamärgise seisukohalt oluline ja milline tuleneb konkreetsest ettevõtlustegevusest. Eriti tasub üle vaadata eraldi ventilatsiooni, jahutuse, soojuspumba, elektrikütte, köögiseadmete, serveriruumide ja muude suuremate elektritarbijate ühendused. Valesti valitud mõõtepunkt ei lahenda hiljem energiamärgise koostamise probleemi.

Kokkuvõte

Ärihoone energiamärgis on kõige usaldusväärsem siis, kui hoone tehnosüsteemide ja üürnike eripärase tegevuse elektrikulu on selgelt eristatav. Vahearvestid ei muuda märgist iseenesest paremaks, kuid annavad võimaluse hinnata hoonet õiglasemalt ja täpsemalt. Üks peaarvesti, mille taga on korraga ventilatsioon, jahutus, küte ja üürniku seadmed, selleks tavaliselt piisavat infot ei anna.

Kui Te ei tea, kuhu vahearvestid paigaldada, võtke meiega ühendust. Meie arvestite paigaldust ei teosta, kuid saame nõustada, millised mõõtepunktid oleksid hoone energiakasutuse, edasise haldamise ja energiamärgise koostamise seisukohalt mõistlikud. Nii näitab energiamärgise klass eelkõige hoonega seotud energiatarvet, mitte tootmisest või muust eripärasest tegevusest tulenevat elektrikulu.

Artikkel lähtub 2026. aasta septembris kehtivast korrast. Energiamärgise nõuded ja arvutusreeglid võivad edaspidi muutuda.

31/08/2026
by admin
Päikeseenergia jagamine korteriühistus võib tulevikus parandada ka hoone energiamärgist kommenteerimine on välja lülitatud

Päikeseenergia jagamine korteriühistus võib tulevikus parandada ka hoone energiamärgist

2026. aasta augustis kooskõlastamisele saadetud elektrituruseaduse muutmise eelnõu võib oluliselt muuta kortermajade päikeseelektri kasutamise võimalusi. Kavandatav energiajagamise süsteem võimaldaks korteriühistul jagada maja katusel toodetud päikeseelektrit otse ühistu liikmete ehk korterite mõõtepunktidele.

Muudatus on eriti oluline nende korteriühistute jaoks, kus päikesepaneelid on juba paigaldatud, kuid ühistul puudub korterite elektrienergia ühisost. Sellistes majades kasutatakse päikeseelektrit praegu enamasti ainult korteriühistu üldelektri tarbimise katmiseks ning ülejäänud toodang müüakse elektrivõrku.

Uue lahenduse korral võiks seni võrku müüdava elektri jagada hoopis sama maja korterite vahel. Lisaks otsesele rahalisele säästule võib sellel olla oluline positiivne mõju ka hoone energiamärgisele.

Miks müüakse praegu suur osa kortermajade päikeseelektrist võrku?

Paljudes kortermajades on igal korteril oma elektrileping ja eraldi mõõtepunkt. Korteriühistu elektrilepinguga on seotud üksnes maja üldelekter – näiteks trepikodade valgustus, liftid, ventilatsioon, soojussõlm ja muud ühiskasutuses olevad seadmed.

Kui päikesepaneelid on ühendatud korteriühistu üldelektri mõõtepunktiga, saab päikeseelektriga otseselt vähendada ainult selle mõõtepunkti tarbimist. Päevasel ajal võib kortermaja üldelektri tarbimine olla aga suhteliselt väike.

Samal ajal kasutavad korterites külmikud, ventilatsiooniseadmed, arvutid, kodumasinad ja muud elektriseadmed elektrit, kuid korterite tarbimine toimub eraldi mõõtepunktides ning seda ei saa täna korteriühistu päikesejaama toodanguga lihtsalt tasaarvestada.

Tulemuseks võib olla olukord, kus maja katusel toodetakse samal hetkel märkimisväärne kogus elektrit, korterites toimub elektritarbimine, kuid tehnilise ja arveldusliku korralduse tõttu müüb korteriühistu oma ülejääva päikeseelektri võrku ning korteriomanikud ostavad samal ajal elektrit oma elektrimüüjatelt.

Uus energiajagamise süsteem muudaks olukorda

Elektrituruseaduse muutmise eelnõu loob energiajagamise võimaluse. Selle kohaselt saab ühes liitumis- või mõõtepunktis toodetud taastuvenergiat arvestuslikult kasutada teises mõõtepunktis.

Korteriühistu puhul tähendab see võimalust jagada maja katusel toodetud päikeseelektrit korterite mõõtepunktide vahel ka siis, kui igal korteril on jätkuvalt oma elektrimüüja ja oma elektrileping.

Jagamine hakkaks toimuma mõõteandmete alusel. Eleringi andmevahetusplatvorm arvutab energiajagamise kokkuleppes määratud põhimõtete järgi, kui suur osa toodetud elektrist kuulub konkreetsele korterile ning vastav kogus arvestatakse korteri tavapärasest elektritarbimisest maha.

Oluline on, et energiajagamine toimub sama arveldusperioodi sees. Tänase elektrituru korralduse puhul tähendab see 15-minutilisi perioode. Seega saab päikeseelektriga katta eelkõige korterite tarbimist ajal, mil päikesejaam tegelikult toodab.

Seletuskirja järgi ei lisanduks ühistusiseselt jagatud elektrile ka võrgutasu

Eelnõu seletuskirjas on korteriühistute jaoks veel üks väga oluline põhimõte. Üldise energiajagamise korral jäävad elektrivõrgu kasutamisega seotud võrgutasud ja riiklikud maksud üldjuhul alles, kuid korteriühistusisese energiajagamise kohta on seletuskirjas ette nähtud erand.

Seletuskirja kohaselt ei kohaldata ühistusiseselt toodetud ja jagatud elektrienergia ulatuses võrgutasu ega riiklikke makse.

Kui selline põhimõte jõuab lõplikku seadusesse ja rakendusse kavandatud kujul, suureneb kortermaja enda päikeseelektri väärtus märgatavalt. Ühistul ei ole enam majanduslikult põhjust müüa päevasel ajal üle jäävat elektrit madalama hinnaga võrku olukorras, kus sama maja korterid samal ajal elektrit tarbivad.

Tuleb siiski arvestada, et tegemist on praegu eelnõuga. Seletuskirjas kirjeldatud võrgutasude ja riiklike maksete erand vajab meie hinnangul lõplikus seaduse tekstis võimalikult selget sõnastamist.

Muudatus võib parandada märgatavalt ka kortermaja energiamärgist

Energiajagamise üks vähem tähelepanu saanud, kuid korteriühistute jaoks väga oluline mõju puudutab olemasoleva hoone energiamärgist.

Olemasoleva hoone energiamärgis põhineb tegelikul energiakasutusel. Kaalutud energiaerikasutuse ehk KEK-i arvutamisel võetakse arvesse hoone kasutatud energiakandjaid ja nende kaalumistegureid.

Elektrienergia kaalumistegur on praegu 2,0. Seetõttu mõjutab võrgust ostetava elektrienergia koguse vähendamine energiamärgist suhteliselt tugevalt.

Oluline erinevus on see, et praegu võrku müüdud päikeseelektrit olemasoleva hoone kaalutud energiaerikasutusest maha ei arvata. Eksporditud elektrienergia kogus esitatakse energiamärgise lähteandmetes, kuid võrku müüdud elektri hulk ei vähenda hoone KEK-i.

Seega ei anna päikesepaneelide suur aastatoodang iseenesest olemasoleva hoone energiamärgisele maksimaalset võimalikku kasu. Energiamärgise seisukohalt on olulisem see, kui suur osa lokaalselt toodetud energiast suudab vähendada hoone võrgust ostetud energiakogust.

Näide: päikesejaam toodab palju, kuid suurem osa elektrist müüakse võrku

Võtame näitena kortermaja, mille toatemperatuuriga pind on 3500 m² ning mille katusel asub 30 kW päikeseelektrijaam.

Näitaja	Näide
Päikesejaama võimsus	30 kW
Aastane päikeseelektri toodang	29 000 kWh
KÜ üldelektrina kohapeal kasutatav kogus	5 800 kWh
Võrku müüdav ülejääk	23 200 kWh

Praeguse lahenduse korral vähendab hoone võrgust ostetava elektri kogust otseselt ainult ligikaudu 5800 kWh, mis kasutatakse ära korteriühistu üldelektri mõõtepunktis.

Ülejäänud 23 200 kWh müüakse võrku. Kuigi tegemist on maja enda toodetud taastuvenergiaga, ei vähenda see eksporditud kogus olemasoleva hoone KEK-i.

Mis muutuks energiajagamise korral?

Oletame, et energiajagamise kasutuselevõtmisel õnnestub korterite päevase tarbimisega kokku viia veel 18 000 kWh päikeseelektrit aastas.

See tähendab, et korterid ei peaks selle 18 000 kWh ulatuses enam elektrit tavapärasel viisil võrgust ostma. Elektrijaam ise ei tooda grammigi rohkem kui varem – muutub ainult toodetud energia kasutamise viis.

Elektrienergia kaalumisteguri 2,0 juures tähendaks 3500 m² suuruse hoone puhul 18 000 kWh võrra väiksem elektrienergia ost ligikaudu:

18 000 kWh × 2,0 ÷ 3500 m² = 10,3 kWh/(m²·a)

võrra väiksemat kaalutud energiaerikasutust.

Üle 10 kWh/(m²·a) suurune muutus võib olla energiamärgise seisukohalt juba väga oluline. Kui hoone KEK paikneb energiatõhususklassi piiri lähedal, võib selline muutus aidata hoonel jõuda ka järgmisesse energiatõhususklassi.

Tegelik mõju sõltub loomulikult päikesejaama toodangust, korterite elektritarbimise profiilist, hoone pindalast ja sellest, kui suur osa toodangust õnnestub 15-minutiliste perioodide lõikes korterite tarbimisega kokku viia.

Lisaks paremale energiamärgisele suureneb päikesejaama rahaline väärtus

Sama muudatus parandab ka päikesejaama majanduslikku tasuvust.

Võrku müüdud elektri eest saab korteriühistu üldjuhul ainult elektrienergia müügihinna. Samal ajal maksab korteriomanik võrgust ostetud elektri puhul lisaks energia hinnale ka võrguteenuse ja muud elektriarvega seotud tasud.

Kui näiteks 18 000 kWh aastas suudetakse võrku müümise asemel kasutada ühistu liikmete enda tarbimise katmiseks, võib selle majanduslik väärtus olla mitu tuhat eurot aastas suurem kui sama elektri võrku müümisel. Täpne sääst sõltub selleks ajaks kehtivatest elektrihindadest, võrgutasudest, maksudest ja energiajagamise korraldamise kuludest.

Seega paraneb korraga kaks näitajat:

korteriomanike elektrikulu väheneb;
hoone võrgust ostetud elektrienergia kogus väheneb ja seeläbi võib paraneda energiamärgis.

Olemasoleva päikesejaamaga korteriühistud peaksid oma lahenduse üle vaatama

Kui elektrituruseaduse muudatus jõustub kavandatud kujul, tasub praktiliselt kõigil päikesepaneelidega korteriühistutel analüüsida, kuidas nende toodetud elektrit tegelikult kasutatakse.

Eriti oluline on see korteriühistutele, kus:

korteritel on eraldi elektrilepingud ja elektrienergia ühisostu ei kasutata;
päikesejaam on ühendatud ainult korteriühistu üldelektriga;
märkimisväärne osa päikeseelektrist müüakse praegu võrku;
korterite päevane elektritarbimine on samal ajal piisavalt suur;
soovitakse parandada nii energiakulusid kui ka hoone energiamärgise klassi.

Sellistes majades võib senine lahendus olla pärast energiajagamise kasutuselevõttu majanduslikult ja energiatõhususe seisukohalt ebamõistlik. Selle asemel, et müüa maja katusel toodetud elekter võrku ja lasta korteriomanikel samaaegselt elektrit võrgust tagasi osta, tuleks võimalikult suur osa toodangust jagada oma maja korterite vahel.

Ka uue päikesejaama dimensioneerimise loogika võib muutuda

Energiajagamine võib mõjutada ka uute päikesejaamade projekteerimist.

Seni on kortermaja päikesejaama optimaalset võimsust sageli piiranud korteriühistu enda üldelektri suhteliselt väike päevane tarbimine. Liiga suure päikesejaama korral suurenes võrku müüdava elektri osakaal ning investeeringu tasuvus halvenes.

Kui päikeseelektrit saab edaspidi kasutada kogu maja korterite tarbimise katmiseks, suureneb oluliselt hoone tegelik omatarbimise potentsiaal. See võib muuta majanduslikult põhjendatuks ka senisest suurema päikesejaama rajamise.

Samuti muutub olulisemaks kortermaja tegeliku 15-minutilise elektritarbimisprofiili analüüsimine. Päikesejaama optimaalset suurust ei peaks sel juhul hindama ainult korteriühistu üldelektri järgi, vaid kogu hoone korterite ja üldelektri päevase tarbimise järgi.

Millal muudatus jõustub?

2026. aasta augustis kooskõlastamisele saadetud eelnõu kohaselt on seaduse kavandatud jõustumise kuupäev 1. aprill 2028. Pikk ettevalmistusaeg on vajalik selleks, et Elering, võrguettevõtjad ja elektrimüüjad saaksid energiajagamise jaoks vajalikud andmevahetus- ja arveldussüsteemid välja arendada.

Kuna tegemist on veel eelnõuga, võivad nii regulatsiooni üksikasjad kui ka lõplik jõustumisaeg menetluse käigus muutuda.

Mida peaks korteriühistu tegema?

Päikeseelektrijaamaga korteriühistul tasub juba praegu teada, kui suur osa toodangust kasutatakse maja enda üldelektrina ning kui suur osa müüakse võrku.

Pärast energiajagamise võimaluse jõustumist soovitame kõigil sellistel korteriühistutel oma elektri- ja tootmislepingud ning päikesejaama kasutusmudeli uuesti üle vaadata.

Kui oluline osa päikeseelektrist läheb praegu võrku, võib energiajagamine anda võimaluse suunata see hoopis korteriomanike tarbimise katmiseks. See võib korraga vähendada elanike elektriarveid, parandada olemasoleva päikesejaama tasuvust ning vähendada hoone kaalutud energiaerikasutust ehk parandada energiamärgist.

ABAUDIT GRUPP OÜ saab korteriühistuid nõustada nii hoone energiamärgise, energiakasutuse analüüsi kui ka päikeseelektrijaama mõju hindamisel.

15/07/2025
by admin
Kuidas Korteriühistu Juhatus Saaks Valmistuda Korterelamute Rekonstrueerimistoetuse Taotlemiseks? kommenteerimine on välja lülitatud

Kuidas Korteriühistu Juhatus Saaks Valmistuda Korterelamute Rekonstrueerimistoetuse Taotlemiseks?

15. septembril 2025 avatakse järjekordne korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlusvoor, mille eesmärk on toetada korterelamute energiatõhususe parandamist ja rekonstrueerimist. Kõik korteriühistud, kes soovivad taotleda toetust, peavad olema valmis esitama kõik vajalikud dokumendid ja andmed. Seetõttu on oluline juba praegu hakata ette valmistama taotluse jaoks vajalikku dokumentatsiooni.

Mis On Korterelamute Rekonstrueerimistoetus?

Korterelamute rekonstrueerimistoetus 2022–2027 on toetusskeem, mille kaudu saab taotleda rahalist toetust korterelamute rekonstrueerimiseks. 2025. aastal avatakse toetusvooru kolmas taotlusvoor, mille rahaliste vahendite maht on 80 miljonit eurot. Toetust saavad taotleda korterelamud, kus plaanitakse läbi viia energiatõhusust parandavad tegevused nagu soojustamine, küttesüsteemide uuendamine, akende vahetamine ja muu sarnase.

Olulised Ettevalmistused Korteriühistu Juhatusele:

Kui korteriühistu juhatus soovib toetust taotleda, on vaja olla valmis mitmete dokumentide ja andmete kogumiseks. Siin on ülevaade peamistest nõuetest, mis tuleb täita enne taotluse esitamist.

Taotleja Andmed ja Kontaktisik
- Korteriühistu nimi, aadress ja e-posti aadress
- Kontaktisik koos telefoninumbri ja e-posti aadressiga
Korterelamu Ehitise Registri Kood ja Projekti Kirjeldus
- Korterelamu ehitisregistri kood
- Projekti eesmärk ja kavandatavad tegevused, sealhulgas tegevuste ajakava
Toetuse Taotlus ja Kulu Arvestus
- Taotletav toetuse osakaal ja projekti eelarve
- Teave olemasolevatest toetusallikatest (näiteks riigieelarve toetus, välistoetused)
Energiamärgis
- Üks tähtsamaid dokumente on kehtiv energiamärgis, mis tuleb taotlusele lisada. Energiamärgis peab kajastama hoone mõõdetud energiakasutuse andmeid. Kui energiamärgis puudub või on aegunud, tuleb kindlasti tellida uus energiamärgis, et tagada toetuse saamise võimalus.
Kinnitatud Põhiprojekt ja Muud Lepingud
- Korteriühistu juhatuse kinnitatud põhiprojekt
- Projekti koostanud ettevõtja ja lepingud tehniliste teenuste osutamiseks
Otsused Korteriomanikelt ja Üldkoosolek
- Üldkoosoleku või korteriomanike otsuse protokoll, kus on fikseeritud rekonstrueerimistööde teostamise otsus ja muud olulised aspektid, näiteks renoveerimislaenu võtmise otsus.
Tehnilise Konsultandi Teenus
- Leping tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks, mis aitab tagada, et kõik tehnilised aspektid on nõuetekohaselt korraldatud.
Keskkonnanõuded ja Õigusaktide Täitmine
- Kinnitus, et projekt järgib keskkonnaalaseid õigusakte ja Euroopa Liidu määruseid, tagades projekti kestlikkuse.

Miks On Energiamärgis Nii Oluline?

Energiamärgis on üks tähtsamaid dokumente, mis tuleb esitada korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlusvooru jaoks. Energiamärgis kajastab hoone energiatarbimist ning aitab hinnata, kuidas hoone vastab energiatõhususe nõuetele. Toetuse saamiseks peab olema esitatud kehtiv energiamärgis, mille alusel hinnatakse, kas projekt vastab toetuse nõuetele ja samuti pannakse energiamärgise alusel ka taotlejad pingeritta.

Kui teie korterelamus ei ole veel energiamärgis väljastatud, siis tasub see kindlasti enne taotluse esitamist teha. Meie teenus aitab teil energiamärgise väljastamise protsessi sujuvalt läbi viia, et teie korteriühistu saaks kõik vajalikud dokumendid õigeks ajaks valmis.

Kokkuvõtteks:

Korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlemine on suurepärane võimalus korteriühistutele, et investeerida oma hoone energiatõhususe parandamisse ja korrastamisse. Ettevalmistused taotluse esitamiseks tuleb alustada varakult. Oluline on koguda kõik vajalikud dokumendid, sealhulgas energiamärgis ja korteriomanike otsused. Meie meeskond saab teid aidata energiamärgi väljastamisega, et saaksite taotluse õigeaegselt esitada ja toetust taotleda.

Kui teil on küsimusi või vajate täiendavat abi, võtke meiega ühendust ja me aitame teid kõigis vajalikest sammudes!

Korteriühistu juhatus saab valmistuda edukaks taotlemiseks, kui kõik vajalikud andmed ja ettevalmistused on olemas. Alustage täna ja tagage oma korteriühistule vajalik tugi!

06/07/2025
by admin
Energiamärgis – Mis on KEK ja ETA ning milles seisneb erinevus? kommenteerimine on välja lülitatud

Energiamärgis – Mis on KEK ja ETA ning milles seisneb erinevus?

Energiamärgis on dokument, mis näitab hoone energiatõhusust ja kuulub alates 2025. aastast kohustuslike dokumentide hulka uute hoonete kasutusloa taotlemisel. Levinumad tüübid on KEK energiamärgis ja ETA energiamärgis. Paljude jaoks on nende mõistete tähendus jäänud segaseks, mistõttu selgitame alljärgnevalt, mis neil vahet on ja millal kumbagi vajatakse. Mis on erinevus ETA ja KEK energiamärgisel

KEK energiamärgis – olemasoleva hoone tarbimisel põhinev hinnang

KEK energiamärgis põhineb olemasoleva hoone tegelikel energiatarbimisandmetel. Selle väljastamiseks peab olemas olema vähemalt 12 järjestikust kuud energiatarvet, mis ei pea olema kalendriaasta. Näiteks andmed maist kuni aprillini sobivad samuti.

Tuleb esitada kogu hoone energiatarve – kütteenergia, tarbeelekter, gaas jmt.
Arvestusest tuleb eemaldada eraldi mõõdetud, hoonest väljaspool kasutatav energia (nt elektriauto laadimine).
Energiatõhususe miinimumnõuded näevad ette, et suuremad tarvitid (nt elektriautod) peavad olema eraldi mõõdetud (MKM määrus nr 58).

Oluline on mõista, et KEK energiamärgis sõltub reaalsetest kasutusharjumustest – kui kodu hoitakse väga soojana või tarbitakse palju energiat, võib energiamärgis langeda madalamasse klassi. Märgis jagab kogu tarbimise köetava pinna peale – kõrged laed ja avatud hallid halvendavad hinnangut.

Alates 1. juunist 2025 ei ole enam lubatud KEK märgise puhul kasutada arvutuslikku hinnangut – kui andmed puuduvad, väljastatakse alati G-klassi märgis.

ETA energiamärgis – projekti põhjal arvutatud energiatõhusus

ETA energiamärgis väljastatakse uutele hoonetele projekteerimisandmete põhjal, kui puudub reaalne tarbimisinfo. See märgis on kohustuslik ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel ning arvestab mitmeid parameetreid:

Seinte ja akende soojusläbivuse U-arvud
Ventilatsioonisüsteemi soojustagastuse efektiivsus
Hoone õhutihedus ja kütte- ning jahutussüsteemide tõhusus

ETA märgis eeldab keerukamat arvutust ja sageli ka simulatsioone, et veenduda näiteks suvise sisetemperatuuri sobivuses. Eriti just uutes hoonetes on Eestis viimasel ajal sagenenud ülekuumenemise probleemid. Selliste probleemide ennetamine juba projekteerimisfaasis on oluline samm kvaliteetse elukeskkonna tagamisel.

ETA märgis tuleb esitada kaks korda: esmalt ehitusloa taotlemisel ja hiljem uuesti kasutusloa taotlemisel, kus tuleb arvestada võimalikke muudatusi (nt vahetatud seadmed).

Millal tellida KEK ja millal ETA märgis?

KEK energiamärgis sobib olemasolevale hoonele, millel on vähemalt 12 kuu energiatarve olemas.
ETA energiamärgis on vajalik uuele hoonele, millel pole veel tarbimisandmeid.

Kui te ei ole kindel, millist märgist vajate, võtke meiega ühendust – aitame leida sobiva lahenduse. ABaudit keskendub peamiselt KEK energiamärgiste koostamisele, ETA märgiste puhul saame abistada väikeelamu tasemel arvutustes.

ETA ja KEK energiamärgise erinevused

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Milline energiamärgis on vajalik KredExi toetuse jaoks?

KredExi renoveerimistoetuste (viimane väikeelamute voor) puhul tuleb esitada enne ja pärast KEK energiamärgis. Märgise klass peab paranema vastavalt toetustingimustele.

Kas KEK märgis sobib ka kasutusloa taotlemiseks?

Ei, kasutusloa taotlemisel on nõutud ETA energiamärgis, mis põhineb projekteerimisandmetel. KEK märgis on sobilik olemasoleva hoone olukorra hindamiseks. Samas mõnel juhul, kui ehitusest on juba palju aega möödas ja hoone on kasutusel olnud, on mõned omavalitsused vastu võtnus ka KEK märgise.

Mida teha, kui tarbimisandmeid pole?

Kui puuduvad vähemalt 12 kuu tarbimisandmed, KEK energiamärgist ei saa väljastada. Sellisel juhul tuleb kas oodata vajaliku info kogunemist või esitada G-klassi märgis.

Kas elektriauto laadimine mõjutab märgist?

Jah. Kui laadimistarbimist ei mõõdeta eraldi, loetakse see üldiseks energiatarbeks ja see võib halvendada hoone energiaklassi.

Kust leida rohkem infot?

Soovid teada oma hoone energiaklassi? Tellige energiamärgis ABauditist juba täna!

31/05/2025
by admin
Uus Kredexi (EISA) korterelamute toetus: mida pead teadma energiamärgise ja pingeridade kohta? kommenteerimine on välja lülitatud

Uus Kredexi (EISA) korterelamute toetus: mida pead teadma energiamärgise ja pingeridade kohta?

Hetkel tekitab palju küsimusi uus Kredexi (EISA) poolt kavandatav korterelamute rekonstrueerimistoetuse määruse eelnõu, mis muudab senist lähenemist oluliselt. Varasema “kes ees, see mees” põhimõtte asemel saavad kõik soovijad taotlusi esitada 30 päeva jooksul. Seejärel reastatakse taotlused pingeritta vastavalt hoone energiamärgisel toodud primaarenergia tarbimisele ühe ruutmeetri kohta – suurema energiatarbimisega hooned asuvad eespool.

Eelnõu näeb ette, et pingeread koostatakse piirkondade ja hoonetüüpide lõikes, et tagada võrdsemad võimalused erinevates oludes tegutsevatele korteriühistutele. Toetusi hakatakse jagama pingeridade alusel kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

Seletuskirjast: „…taotlused reastatakse energiaerikasutuse andmete alusel pingeritta suuremast väiksemani… Sama energiakasutuse korral eelistatakse suurema suletud netopinnaga hooneid.“

Kas halvem energiamärgis annab eelise?

Üks levinud küsimus: „Kas me peaksime püüdma oma energiamärgist halvemaks teha, et toetust saada?“ Vastus on – ei pea.

Oluline pole energiamärgise klass (nt C või E), vaid märgisel esitatud primaarenergia tarbimine ruutmeetri kohta, mis on aluseks Kredexi toetuse pingerea koostamisel. Tähtis on mõista, et seda primaarenergia näitajat ei korrigeerita ei kraadpäevade ega kaalumisteguritega – kasutatakse reaalset tarnitud energiat, mis on arvutatud ilma nende teguriteta.

Energiamärgise klassi kujunemisel aga mängivad kaalumistegurid väga olulist rolli. Need on korrigeerivad tegurid, millega korrutatakse hoone energiatarve sõltuvalt kasutatavast energiakandjast. Näiteks on elektri kaalumistegur 2,0(ehk elektriga köetud hoone tarve korrutatakse kahega), samal ajal kui tõhusal kaugküttel on see vaid 0,65. Seetõttu võib elektriga köetav hoone, mille tegelik energiatarve on mõõdukas, saada halva (nt E) klassi, samal ajal kui madalama kaalumisteguriga kaugküte võimaldab saavutada parema (nt C) klassi – isegi kui reaalne energiakogus on sarnane.

Just seetõttu võib elektriküttega E-klassi hoone ja tõhusa kaugküttega C-klassi hoone omada energiamärgisel võrreldavat tarnitud energiakogust, mis tähendab, et nad võivad toetuse pingereas asetseda samal tasemel. Seega ei tasu keskenduda ainult klassile – toetuse määramisel loeb sisuliselt see, kui palju energiat reaalselt hoonesse tarnitakse, sõltumata kaalumisteguritest või märgise visuaalsest tulemusest.

Vanemad energiamärgised võivad olla soodsamas seisus

Paljud energiamärgised on väljastatud mitme aasta taguste tarbimisandmete alusel – näiteks aastatel 2016–2017, mil talved olid oluliselt külmemad kui viimastel aastatel. See kajastub ka märgistel olevates andmetes, sest suurem küttekulu tähendab automaatselt suuremat aastast energiatarbimist.

Samas on oluline teada, et energiamärgise arvutustes korrigeeritakse tarbimisandmeid kraadpäevade alusel, et erinevate aastate ilmastikuolud oleksid omavahel võrreldavad. See tähendab, et energiamärgised iseenesest on metoodiliselt võrreldavad, sõltumata sellest, kas andmed pärinevad külmalt või soojalt aastalt. Kraadpäevade abil ühtlustatakse näiteks 2017. ja 2023. aasta tarbimine vastavalt normatiivsele aasta temperatuurifoonile.

Uues toetuse eelnõus (EISA/Kredex) on aga määratud, et toetuse jagamisel arvestatakse ainult energiamärgisele kantud tarnitud primaarenergia keskmist, ilma igasuguse kraadpäevade või kaalumisteguritega korrigeerimiseta. See tähendab, et reaalselt külmal aastal kogetud suur energiatarve annab nüüd eelise toetuse saamisel, kuna võetakse aluseks just see keskmine, mis märgisele kirja on pandud – sõltumata sellest, milline oli ilm või kui palju tegelikult kütet vaja oli võrreldes teiste aastatega.

Seega tekibki olukord, kus varem väljastatud energiamärgised, mis põhinevad külmadel aastatel kogutud andmetel, on pingerea koostamisel soodsamas seisus kui hiljuti koostatud märgised, mis peegeldavad pehmema kliima tõttu madalamat tarbimist. Toetusvoorus ei võrdsustata erinevaid aastate tingimusi, mistõttu võib vanema energiamärgise omamine olla selgelt kasulik.

Köetav pindala – määrav, kuid sageli eksitav

Köetava pinna määramine on samuti võtmeküsimus. Paraku on Ehitisregistri (EHR) andmed sageli ebatäpsed või puudulikud. Mõnel juhul on kogu hoone suletud netopind võetud köetavaks pinnaks – ka keldrid, mis tegelikult ei ole köetavad. See jagab energiatarvet suurema pinna peale ja tulemuseks on visuaalselt parem energiamärgis.

Tegelikult tuleks energiamärgisesse kanda reaalselt köetav pind, milleks on tavaliselt korterite pindala. Tihti puudub täpne info trepikodade ja muude üldkasutatavate ruumide kohta, eriti kui puuduvad mõõdistusprojektid. Praktikas kasutatakse sageli korterite pinda, kuna see on kergesti kättesaadav ning vastab ka kulude jaotuse loogikale.

Siiski tuleb arvestada, et kui trepikojad või muud ruumid on samuti köetavad, kuid neid pindalana ei arvestata, siis jaotub kogu energiatarve väiksema pinna peale. Tulemuseks võib olla halvem energiamärgise klass – sest ühikuline tarve ruutmeetri kohta on kõrgem. Samas annab see olukord toetuse pingereas eelise, sest toetusmeetmes loeb just primaarenergia tarbimine ruutmeetri kohta – mida suurem see näitaja, seda eespool on hoone pingereas.

Eraldi tuleb rõhutada, et mõnel juhul võivad trepikojad olla isegi soojemad kui osad korterid, näiteks siis, kui küttesüsteem on tasakaalustamata. Sellisel juhul on tegemist tegelikult olulise köetava alaga, mille väljajätmine moonutab nii märgise sisu kui ka toetuse pingerea loogikat. Seega tuleks igal juhul hinnata, millised ruumid reaalselt köetakse, ja arvestada need ka energiamärgise koostamisel, et tulemus oleks õiglane ja läbipaistev.

Kokkuvõte

Toetuse määramisel loeb primaarenergia kogus ruutmeetri kohta, mitte energiamärgise klass.
Märgise vanus ei ole piirang – vanemad andmed võivad isegi anda eelise.
Köetava pinna täpsus mõjutab pingerea kohta – liiga suur pind vähendab suhtelist tarbimist.
Kredexi/EISA toetus ei ole enam “kes ees, see mees” – oluline on läbimõeldud ja täpne ettevalmistus.

Kui vajad energiamärgise koostamist või täiendamist uue toetuse jaoks, aitame hea meelega! Meie meeskond tagab, et märgis oleks kooskõlas kehtivate nõuetega – meie energiamärgiste väljastamise hinna leiad Hinnakiri lehelt.

09/05/2025
by admin
Elamu energiaauditi aruande vorminõuded ja väljastamise kord kommenteerimine on välja lülitatud

Elamu energiaauditi aruande vorminõuded ja väljastamise kord

1. maist 2014 aastal on kehtestatud energiaaudititele uued nõuded Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt. Kõiki nõudeid võite lugeda riigiteataja vahendusel.

Mõned peamised muudatused ja uuendused:

Täpsustatud on oluliselt energiaauditi lähteandmete kogumist ja sisse on viidud nõue, et tellija esindaja peab ka kinnitama taasesitatavas vormis antud andmete õigsust.

Oluliselt on ka täiendatud uuringute ja mõõdistuste korda. Nüüd on kindel nõue, et mõõdistusi tuleb teostada vähemalt 7 päeva jooksul ja vähemalt 5% üldpindalast, samuti minimaalselt kolmes korteris. Sisekliima mõõtmiste juures on ka kindel nõue, et tuleb teostada CO2 mõõtmised. Ventilatsiooni toimivust tuleb samuti mõõta väljatõmbe ja sissepuhke avades. Ka on sisse viidud välispiirete termograafilise ülevaatuse nõue, et hinnata külmasildade osakaalu.

Lisaks palju teisi energiaauditi vormilisi täiendusi.

Uued nõuded elamu energiaauditile alates 1. juulist 2015

Alates 1. juulist 2015 kehtivad Eestis elamute energiaaudititele uuendatud nõuded. Need tulenevad majandus- ja taristuministri määrusest nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“. Tegemist on täiendatud ja täpsustatud regulatsiooniga, mis asendas varasema 2014. aasta määruse.

Energiaauditi peamine eesmärk on anda korterelamule või muule elamule usaldusväärne hinnang energiakasutuse ja sisekliima kohta, tuua välja probleemid ning pakkuda lahendusi hoone energiatõhususe parandamiseks.

Peamised muudatused ja täiendused võrreldes 2014. aastaga

1. Energiaauditi tegija vastutus ja pädevus

Auditi koostaja peab kirjalikult kinnitama oma vastavust nõuetele.
Kui mõni pädevus puudub, tuleb sellest tellijat teavitada.
Auditi tegija peab teavitama ka võimalikest huvide konfliktidest, mis võivad sõltumatust mõjutada.

2. Lähteandmete kogumine ja säilitamine

Nõutav on vähemalt üks täisaasta energiatarbimise andmeid, kogutud tüüpilise kasutuse ajal.
Tellija peab esitama hoone üldandmed (köetav pind, ehitusaasta, korterite arv, ehitisregistri kood jpm).
Uuendusena lisati nõue, et auditi lähteandmeid tuleb säilitada (§ 8).

3. Uued ja täpsustatud mõõdistamisnõuded

Sisekliima mõõtmine logeriga vähemalt 7 ööpäeva jooksul, koos välistemperatuuri registreerimisega.
Mõõtmisi tuleb teha vähemalt 5% köetavast pinnast, kuid mitte vähem kui kolmes korteris. Väiksemate hoonete puhul tuleb mõõta kõigis korterites.
CO₂ pisteline mõõtmine on kohustuslik.
Ventilatsiooni toimivuse mõõtmine väljatõmbe- ja sissepuhkeavades.
Termograafiline ülevaatus välispiirete kohta, et tuvastada külmasildade osakaalu.

4. Aruande vormistamine ja sisu

Aruanne peab sisaldama vähemalt kolme meetmepaketti koos investeeringu maksumuse ja tasuvuse hinnanguga.
Lisatud on selgemad vormistusnõuded: tiitelleht koos tellija ja auditi tegija andmetega, lehekülgede nummerdus, digiallkiri.
Täpsemalt sätestatud aruande lisad, graafikud ja energiabilansi koostamine.

Mida see tähendab korteriühistule?

Korteriühistute ja teiste elamute omanike jaoks tähendab uus kord, et energiaauditid muutuvad täpsemaks, võrreldavamaks ja usaldusväärsemaks.
Tänu rangematele mõõtmiste ja aruande nõuetele saab:

paremini hinnata hoone energiakasutust,
tuvastada külmasildasid ja ventilatsiooni puudujääke,
võrrelda erinevaid rekonstrueerimislahendusi ja nende tasuvust.

Kokkuvõte

Kui 2014. aastal kehtestati esimesed uued nõuded energiaauditi tegemisele, siis 2015. aasta muudatused viisid süsteemi järgmisele tasemele. Oluline on, et mõõdistused ja analüüsid ei jääks formaalsuseks, vaid annaksid reaalse aluse energiatõhususe parandamiseks.

13/11/2024
by admin
“Kinnisvarajutud” #214 | Energiamärgised puust ja punaseks – kellele, miks ja kuidas? kommenteerimine on välja lülitatud

“Kinnisvarajutud” #214 | Energiamärgised puust ja punaseks – kellele, miks ja kuidas?

Sai käidud Kinnisvarajuttudes energiamärgistest rääkimas:

“Kinnisvarajutud” podcasti 214. osas on meil saate ajaloos kolmandat korda külas Hunt Kriimsilm Keilast ehk Vahur Suvi. Sel korral räägib Vahur ühest temale väga südamelähedasest teemast ehk energiamärgistest. Energiamärgise temaatika on viimastel aastatel kinnisvaravaldkonnas saanud väga suureks teemaks, aga kui palju tegelikult me teame ja aru saame, mida need erinevad energiamärgise klassid tähendavad ning kuidas need tekivad?

Kuna vastus eelmises lõigus esitatud küsimusele vähemalt meie podcasti tööka kollektiivi hulgas oli, et “vähe!”, siis võttis Vahur aega ja tuli nii meile kui kõigile meie kuulajatele seletama, mida energiamärgise klass näitab, milleks seda vaja on ja kuidas see tekib.

Kuigi pealtnäha tundub teema kuiv ja akadeemiline, siis uskuge meid, kiht kihi haaval sügavamale jõudes tekib asjast arusaamine ning ühes sellega ka suurem huvi. Ja kuna Vahur suudab hea jutustajana meieni tuua ka erinevaid põnevaid lugusid ja juhtumisi enda tööpõllult, siis lõpuks on see episood ideaalne segu väärt informatsioonist ja mõnusast meelelahutusest.

Kuula podcasti siin

18/06/2023
by admin
Hoonete energiamärgis: mida see näitab ja miks see on oluline? kommenteerimine on välja lülitatud

Hoonete energiamärgis: mida see näitab ja miks see on oluline?

Hoonete energiatõhusus on üha olulisem teema nii kinnisvaraostjatele kui ka -arendajatele. Energiasäästlikud hooned aitavad vähendada energiatarbimist, parandada sisekliimat ning vähendada energiakulusid. Selles artiklis uurime, mida hoonete energiatõhusus täpsemalt tähendab, millised on energiamärgised ning kuidas need mõjutavad meie igapäevaelu.

Hoonete energiatõhusus ja energiamärgised

Hoonete energiatõhususe hindamiseks kasutatakse energiamärgiseid, mis näitavad, kui palju energiat hoone tarbib aastas koetava pinna ruutmeetri kohta. Energiamärgis võimaldab võrrelda ühe hoone energiatarbimist teiste sarnaste hoonete omaga ning on oluline näitaja nii olemasolevate kui ka uute hoonete puhul.

Energiamärgise koosseisu loetakse ka meetmed, mis aitavad hoones energiat säästa ja sisekliimat parandada. Projekteeritavate hoonete puhul tuleb energiamärgis välja arvutada juba projekteerimise etapis ning see peab vastama riiklikele energiatõhususe miinimumnõuetele. Põhimõte on, et energiatõhususe nõueetele mittevastav hoone ei tohiks üldse ehitusluba saada. Samas tuleb teada, et projekti põhine energiamärgis on nõutud mitte ainult uue hoone puhul, vaid kui on tegu olulise rekonstrueerimisega, siis on see nõutud ka vana hoone puhul. Lihtsalt renoveerimisel on saavutatavad energiamärgise klassi nõuded natukene nõrgemad, kui täiesti uue hoone puhul. Kuid ka sellisel juhul hinnatakse koostatud ehitusprojekti põhjal, millised võiksid olla renoveeritud hoone tulevased energiakulud.

Energiamärgiste liigid

Energiamärgised jagunevad kaheks – projekti põhjal arvutatud ning tarbimisandmete põhjal arvutatud energiamärgised:

Arvutuslikud energiamärgised valjastatakse hoonele projekteerimis- või rekonstrueerimisprojekti alusel. Sel juhul kasutatakse arvutamiseks spetsiaalset modelleerimistarkvara, mis võtab arvesse hoone tehnilisi omadusi ja väliskliimat. Eramajade puhul on teatud juhtudel võimalik kasutada ka lihtsustatud tõendamist, mille korral piisab vastava Exceli tabeli täitmisest. Vastav tabel on üleval MKM lehel. Sellise lihtsustatud arvutusliku energiamärgise saab väljastada ka projekteerija. Ka meie ABauditis saame vastava lihtsustatud märgise vajadusel väljastada. Kuid kui on tarvis siiski teostada juba suvine ruumitemperatuuri kontroll ja tuleb teha vastavad mudel arvutused, siis kahjuks nõuab see juba kõrgemat pädevust ja seda meil hetkel ei ole. Kuid enamikel juhtudel on kahjuks lihtsustatud energiamärgiste suurimaks probleemiks akende suhe põranda pindalasse, mille tõttu ei läbi nad ainult seda Exceli tõendamist ja vaja on eraldi kutsetunnistusega isikut, kes vastavad mudelarvutused läbi viib.
Tarbimisandmetel põhinevad energiamärgised arvutatakse reaalse tarbitud energiakoguste põhjal, kui hoone on juba vähemalt ühe täis aasta kasutusel olnud. Meie ABauditis olemegi keskendunud lisaks energiaaudititele ja tehnilistele ülevaatustele just olemasolevate hoonete energiamärgiste väljastamisele. Levinud väärarusaam on, et peab olema uue hoone puhul vähemalt kaks aastat möödunud – tegelikult saab juba uue tõese ja tegelike tarbimisandmete põhjal energiamärgise väljastada ka ühe täisaasta möödumisel. Ehk oluline on 12 kuud ja see võib olla ka aasta keskelt 12 kuud. Kuid kui on vähemalt kolme aasta tarbimisandmed, siis annab see parema võimaluse juba hinnata reaalset tarbimist ja energiamärgise klass tuleb täpsem.

Arvutuslik energiamärgis kehtib kaks aastat pärast hoone kasutusloa saamist. Hiljem saab koostada hoone reaalsetel tarbimisandmetel põhineva energiamärgise, mis kehtib juba 10 aastat.

Energiamärgiste tähtsaimad klassid

Energiamärgiseid tähistatakse tähtedega vahemikus A-st kuni H-ni, kus A on kõige energiatõhusam ehitis. Kõige säästlikumad on A-klassi hooned, mis vastavad liginullenergiahoonete nõuetele. See tähendab, et nende energiavajadus on väga madal ning suurem osa energiast saadakse kohapeal taastuvatest energiaallikatest või on aasta jooksul vajaminev energia lihtsalt nii vähene. Kuigi enamasti on A energiamärgise klassil ka mingi kohalik elektri tootmine juures oleme näinud ka reaalseid tarbimisandmetel põhinevaid hooneid, mis on hästi soojustatud, kasutatud on häid ehitusvõtteid ja seadmeid ja ka ilma lokaalse energia tootmiseta on saadud A klass kätte.

B-klassi hooned on samuti energiasäästlikud, kuid nende energiatõhusus on veidi madalam kui A-klassi hoonetel. C- ja D-klassi hooned vastavad enamasti kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuetele. E-, F- ja H-klassi hooned on aga vähem energiatõhusad ning nende energiakulu on suurem.

Riik on võtnud sihiks, et kõik hooned võiks renoveerida selliselt, et nende energiamärgise klass võiks olla vähemalt D või parem. Samas praegu kehtestatud nõuetele, tuleb ka olulise rekonstrueerimise puhul saada juba vähemalt C klass.

Energiamärgise seos rahalise kuluga

Energiamärgise ja igakuise rahalise kulu seost on keeruline välja tuua, kuid üldjuhul on energiasäästlikumate hoonete energiakulud väiksemad. Näiteks 65 ruutmeetri suuruse korteri puhul võib renoveerimine E-energiaklassist B-energiaklassile vähendada igakuiseid kulusid soojusele umbes 30 euro võrra ehk 360 eurot aastas.

Energiamärgise olulisust koduostjale rõhutab ka asjaolu, et see annab teavet tulevaste elektri- ja soojaarvete suuruse kohta. Kõrgema energiatõhususega hoones on tulevikus energiaarved väiksemad, mis aitab kokku hoida raha.

Samas tuleb kindlasti arvestada, et tarbimisandmetel põhineva hoone energiamärgise klass sõltub väga palju ka kasutajate harjumustest ja üldisest energiakasutusest.

Tarbimisandmetel põhineva energiamärgises arvesse minevad energiakulud

Energiamärgise arvutamisel ei võeta arvesse mitte ainult küttele kuluvat energiat vaid kogu hoonesse sisse minevat energiat. See tähendab, et ka tavaline elekter, mida kasutatakse pesupesemiseks, televiisori vaatamiseks, valgustuseks jne, kõik see võetakse arvesse. Need andmed võetakse tegelikult ka projekti põhises märgises arvesse, kus on antud erinevate määrustega nii öelda standard kasutuse andmed, mis võetakse arvesse. Kuid inimesed on erinevad ja nii võibki olla, et mõni inimene kulutab hoopis rohkem energiat, kui teine. Kõige rohkem mõjutabki elektritarbimine seda ja just eramajades.

Tihti on inimestele üllatuseks, et nende energiamärgise klass hoonele tuleb nii kehv. Samas hakates uurima tarbimisi, siis selgubki, et kasutatakse oluliselt rohkem elektriseadmeid, perekond on suurem, laetakse elektriautot, kuid puudub eraldi arvesti selle jaoks jne. Kahjuks ei ole siin midagi teha – kogu vastav tarbimine läheb energiamärgise arvestustel siiski arvesse. Praegusel hetkel on lubatud maha arvestada sellised mitte tavalise hoone energiatarvitid, mis on varustatud eraldi arvestiga. Ka energiatõhususe miinimumnõuded nõuavad oluliste tarvitite eraldi arvestiga varustamist, kuid siiski tehakse juba ka uusarendusi nii, et igasugu välivalgustused, elektriautode laadijad, mugavuskütted jne – on ilma täiendava arvestita. Ning kui arvestit eraldi ei ole ja seda kulu ei saa tõendada, siis kahjuks maha lahutada seda kulu ei tohi.

Energiasäästlikud lahendused hoonetes

Energiasäästlikud hooned kasutavad tavaliselt efektiivseid kütte- ja ventilatsioonisüsteeme, mis aitavad vähendada energiakulu. Näiteks võib kasutada maasoojuspumpa koos soojustagastusega ventilatsiooniga, mis aitab hoida hoone soojusenergia kadu minimaalsena. Samuti on oluline valida kvaliteetsed aknad, seinad ja soojusisolatsioonimaterjalid, mis takistavad soojuskadusid. Samas tuleb nüüdsel ajal alati ka vaadata, kuidas antud materjalid ka suvel käituvad ja ega meil ei teki suvisel ajal hoopis kuumaga probleeme. Eriti akende puhul on see väga oluline, sest liigne päikesekiirgus ja varjude puudumine võib kergesti suvisel ajal tubadest tõelise sauna teha.

Energiasäästliku hoone ehitamine

Energiatõhusa hoone ehitamisel on oluline, et projekteerimine ja ehitus oleksid tehtud korrektselt ja terviklikult. Energiamärgise saavutamine on siinkohal ehitaja kohustus, kes vastutab kogu protsessi eest. See tähendab kõikide sõlmede ja süsteemide korrektset ehitamist ning tulemuste eest vastutamist.

Hea ehitaja peab tagama, et soojustuse paksused on piisavad, tarindites tekkivad niiskusrežiimid korrektselt läbi mõeldud ja õhuniiskusest kondentsi tekkimise riskid välispiiretes välistatud, erinevate tarindite liitumised lahendatud külmasilla vabalt ning tihendatud korrektselt.

Energiatõhusas hoones peab õhk liikuma kontrollitult vaid ventilatsioonisüsteemi kaudu ning mitte läbi “hingavate” (ehk õhku ja soojust lekkivate) välispiirete.

Uue hoone energiamärgis

Uue hoone energiamärgise arvutamine algab juba hoone projekteerimise etapis. Projekteerija peab näitama, milliseid kütte-, soojustus- ja õhutussüsteeme hoone kasutama hakkab ning need peavad olema vastavuses Eestis kehtestatud miinimumnõuetega, ehk minimaalselt B-energiamärgisele vastavad. Alles pärast energiamärgise tõendamist on võimalik hoone ehitamiseks ehitusluba saada.

Olemasoleva hoone energiamärgis

Kui projekti puhul väljastatakse märgis enamasti ennustuste põhjal, siis juba olemasoleva hoone puhul väljastatakse energiamärgis tarbimisandmete alusel. See tähendab, et enam ei ole vaja projekti, akende ja uste U-arvusid, ventilatsioonisüsteemi passe jne. Vaja on kogu hoonesse minevate energiate hulka, millest võib siis maha arvestada mõõdetud tarbimised, mis ei ole seotud hoone tüüpilise tarbimisega või mis lähevad uuesti hoonest välja – näiteks kõrvalhooned, välivalgustus jne. Kuid oluline on siin tähele panna, et need kulud peavad olema mõõdetud arvestitega. Seega on olemasoleva hoone puhul energiamärgise väljastamiseks vaja järgnevaid andmeid aastate kaupa. Hea on, kui oleks kolme aasta andmed, kuid vähemalt ühe täisaasta (12 kuu) andmed on vajalikud:

Kogu hoone elektritarvet – korteriühistute puhul tuleb siin arvestada, et vaja on nii maja üldelektri kui ka kõigi korterite tarbimisi kokku. Vajadusel saate vastava väljavõtte oma võrguettevõtte käest.
Tagasi võrku müüdud elektri kogused
Kütte tarbimis andmed – kui kasutate kütust, siis on vaja teada, kui palju aastas vastavat kütust kulub.
Tarbevee kulu – seda on vaja juhul, kui tarbevett valmistatakse katla või soojasõlmes. Nimelt tavaline küttetarbimine korrigeeritakse välisõhu temperatuuriga, et oleks võimalik võrrelda erinevaid aastaid. Samas sooja vee valmistamiseks kuluv energia ei sõltu meil eriti välisõhu temperatuurist ja nii võetakse see arvutustesse arvesse ilma kraadpäevadega korrigeerimata
Vanemate hoonete puhul oleks vaja teada ka ehitusaastat ja köetavat pindala
Loomulikult ka täpset aadressi

Kui need andmed on olemas, siis saab juba arvutused ära teha ja leida, milline on antud hoone tegelik energiakasutus. Jah see sõltub ka elanike tarbimise harjumustest, kuid siiski kehtib põhimõte, et mida energiatõhusam hoone, seda väiksemad on ka kõik kulud.

Piirete soojapidavus ehk U-arv

Energiatõhususe seisukohast on oluline maja kompaktsus ja võimalikult väike liigendatus, klaaspindade mõõdukad suurused, hoone õhupidavus, erinevate tarindite liitumiskohtade soojusjuhtivused (ehk nn. külmasillad) ning välispiirete soojusjuhtivus.

Välispiirete soojusjuhtivuste väärtust (ehk U-arv) mõõdetakse ühikuga W/(m²*°C), mis näitab, kui palju küttevõimsust (W) lahkub läbi 1 m² suuruse tarindi, kui sise- ja välistemperatuuride vahe on 1 kraad. Põhimõte on, et mida väiksem U-arv on, seda parem.

Kokkuvõte

Energiatõhusad majad ei jää õnneks enam tavainimese jaoks helesiniseks unistuseks, vaid on igati saavutatavad tänapäevaste materjalide ja ehitusstandarditega. Kuid kui vajad siiski teavet, kas sinu hoone on piisavalt energiatõhus ja puudub hetkel kehtiv energiamärgis, siis energiamärgis näitab ära, millisel tasemel sinu hoone antud hetkel on ja kui suuri muudatusi pead tegema – kui üldse. Võid tellida meilt nii tavalise energiamärgise väljastamise, kui ka eraldi kohapealse tehnilise ülevaatusega märgise väljastamise. Viimase käigus vaatame reaalselt ka hoone üle ja anname selle põhjal juba soovitusi. Vaata lähemalt meie hinnakirjast

12/04/2023
by admin
Kas ma pean nüüd kohe energiamärgise tellima? kommenteerimine on välja lülitatud

Kas ma pean nüüd kohe energiamärgise tellima?

Viimasel ajal olen saanud palju küsimusi seoses Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud nõudega, et 2033 aastaks peavad kõigi majade energiatõhusus olema D klassil.
Põhiline küsimus on, et kas ma pean oma majale siis nüüd kohe energiamärgise tellima.

Tegu on alles Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud otsusega, mis liigub veel mõnda aega edasi. Kuidas täpselt kuskil riigis seda rakendama hakatakse – see on hetkel veel kõik lahtine. Ka Euroopa Liidu siseselt on energiamärgiste arvestustes väga suured erinevused. Seega näiteks D klassi maja Eestis ei pruugi olla sama klassiga Saksamaal. Liiga palju asju on hetkel veel lahtised ja nii ei ole kellegil hetkel võimalik täpselt öelda, millised nõuded tulevad ja millised tulevad ka toetusmeetmed. Kindlasti tuleb ka erisusi, sest miljööväärtuslikud alad ja kaitseall olevad hooned – neid ei saa kuidagi D klassini viia.
Ehk eramajade omanikud – kui teil ei ole plaanis oma maja müüa või välja üürida hetkel, siis niisama energiamärgist kohe tellima ei pea. Kui ei ole ka plaanis kohe mingeid suuremaid töid teha, siis pole vahet, kas ehitusregistris on teie maja energiamärgis C, D, või hoopis F. Makstavate energiaarvete summa sellest ei sõltu, mis energiamärgis majal on.
Kui on plaan renoveerida kasvõi osaliselt, siis ka see ei sõltu ju maja märgisest. See tuleneb vajadusest – kas on midagi vana ja vajab vahetamist, kuskil on liiga külm või on arved liiga suured. Ning need tööd tuleks ikka ära teha ja kui on tegu osalise renoveerimisega – vahetate aknaid, soojustate pööningut – siis ei ole selle jaoks ka mingit uut energiamärgist tarvis.

Korteriühistute puhul – teil on küll mõistlik vaadata, et on olemas kehtiv energiamärgis. Vastav nõue tuleb seadusest – sest ikka ühistus keegi vahetab elukohta ja müüb oma korterit või üürib korterit välja. Ja see nõue on juba ammusest ajast, et sellisel juhul peab hoonel energiamärgis olema. Lihtsalt hetkel ei ole notarid selle pärast veel tehinguid tegemata jätnud.
Ka on ühistu juhatusel elanikele lihtsam renoveerimis vajadust põhjendada, kui märgise klass on kehvema poolne. Ja ka kortermajades tuleb siiski jooksvalt teha parendusi. Vahet pole, kas maja 5, 10 või 100 aastat vana. Kõige suurem probleem ongi siis, kui pikalt mingeid olulisi töid on edasi lükatud ja siis kõik tööd kuhjuvad järjest ning lõpuks on ühistul väga keeruline uuesti järje peale saada – sest avriitöödele kuluvad summad on väga suured ja nii ei jää võimalust enam planeeritavate suuremate tööde teostamiseks.

Ehk kokkuvõtlikult – ainult Euroopa Parlamendi otsuse pärast ei ole hetkel kohe vaja endale uut energiamärgist majale tellida. Ja ka renoveerimistega võib rahulikult sama moodi edasi minna. Ei tasu muretseda selle pärast, et äkki tuleb pärast ümber teha. Keegi ei oska seda hetkel öelda veel täpselt.

Vahur Suvi
Energiaaudiitor ja energiamärgiste väljastaja

07/06/2020
by admin
Millised on olnud kõige paremad viisid maja energiatõhususe tõstmiseks? kommenteerimine on välja lülitatud

Millised on olnud kõige paremad viisid maja energiatõhususe tõstmiseks?

Väike energiamärgiste statistika

Praeguseks on Kredexi eramajade toetust välja antud juba mitu aastat. Minuni on hakanud jõudma ringiga tagasi need kliendid, kes paar aastat tagasi energiamärgise tellisid, eesmärgiga Kredexi abil oma eramaja energiatõhusamaks muuta. Nüüd peavad nad esitama siis korduva energiamärgise Kredexile. Nii on huvitav näha, mis on kõige paremad lahendused selleks olnud.

Energiamärgis Kredexi jaoks ABAUDITist

Maja tuuletõke – see on kindlasti üks olulisemaid asju – ja nagu inimestega suheldes on välja tulnud. Kõige olulisem on tegelikult õhutiheduse parandamine. Just vanadel majadel on tihti probleem, et tuul lihtsalt puhub seintest läbi. Kas on palgivahed ära vajunud – või on puitkarkassi vahel vana saepuru ära vajunud (paljud ei tea tegelikult seda, et saepuru soojustusega majadel oli kunagi ette nähtud võimalus saepuru lisamiseks). Ehk vana maja puhul – vaadake kohe üle õhutihedus ja vajadusel paigaldage korralik tuuletõke.
Soojustamine – teine kõige olulisem teema. Alustama peaks siis ülevalt poolt – pööning/katusealune, siis aknad ja uksed, siis sokkel/põrandad ja viimasena seinad. Järjekorrad võivad loomulikult erineda, kuid üldjuhul olulisuse järjekorras nii need on. Üks väga levinud küsimus on, palju soojustust lisada. Rusikareegel – eriti, kui te ei tea või ei oska hinnata oma seinte/pööningu hetke soojustuse olukorda. Pööning/katusealune – vähemalt 35cm soojustust – siis on üldjuhul piirde nõutud U arv saavutatud. Seintel – vähemalt 20cm soojustust. Sokkel – vähemalt 10cm soojustuse paksuseks (sõltub ka põranda ehitusest ja kas põrand on alt soojustatud või mitte). Põranda alusel soojustusel tuleb aga vaadata konkreetsemalt põranda ehitust. 10-20cm on ka sinna mõistlik panna, kuid seal sõltub paljuski põranda ehitusest – kas on ka põrandaküte, kui paks on liivapadi, kas on kergkruusa ka vahel jne. Akende puhul tuleks aga hetkel kindlasti vahetada praegu juba kolme kordse pakettiga akende vastu. Hinnavahe ei ole suur, kuid mitme aasta lõikes teenite selle kindlasti tasa.
Eelnevate tööde vaatuses – asi, mida jälle vähe tehakse, kuid mis on nüüd väga oluline on ventilatsiooni lahendus. Kindlasti tuleb ventilatsioon korralikult läbi mõelda ja ka lahendada. Soojustagastusega ventilatsioone on eramajadele Kredexi toetuse raames paigaldatud tegelikult suhteliselt vähe (vähemalt minu statistika kohaselt), kuid samas annab see märgatava kokkuhoiu. Küll on aga lahendatud ventilatsiooni kas siis tuulutuspiludega või tavaliste fresh klappidega. Üks oluline teema aga mis ventilatsiooniga seoses on välja tulnud – kui majas on ka ahjud või muud küttekolded. Siis tuleb ventilatsiooniga ka lahendada nende põlemisõhu saamise küsimus. Ja see peab olema eraldiseisev tavalisest soojustagastusega ventilatsioonist. Soojustagastusega ventilatsioon ei toimi, kui ka põlemisõhku hakatakse selle kaudu võtma.
Küttesüsteemi renoveerimine. Ja siin on näha selgelt järgmiseid erinevusi tulemustes. Kõige parema tulemuse on saanud need, kes on paigaldanud maakütte – ja põhjus lihtne – kuna maakütte paigaldus on kallis, siis tehakse korralikult kohe ära ka eelnevalt mainitud tööd. Maakütte paigaldanud majades on tavaline, et energiamärgis võib lõpuks tulla A või B klass. Kuid see sõltub paljuski, kuidas ka teised tööd on tehtud. Lihtsalt vanale majale maasoojuspumba paigaldamine – ilma teisi töid tegemata – mingit efekti kahjuks ei anna. Järgnevalt tulevad õhk-vesi soojuspumba lahendused – ja kui need on kombineeritud ka päikesepaneelidega, siis on ka tulemused väga head olnud. Nii mõnigi maja on aasta lõikes lõpuks olnud hoopis positiivse elektri tootmisega. Talvel küll tarbitakse, kuid suvel müüakse võrku tagasi. Peale seda tulevad erinevad katlalahendused ja tavalised ahjukütted.
Päikesepaneelide paigaldus – see on olnud väga häid tulemusi andev lahendus, kui on kombineeritud soojuspumbaga (maasoojuspump või õhk-vesi soojuspump). Ja kindlasti just elektrit tootvad päikesepaneelid. Nimelt on selgunud, et eramajadel paigaldades lihtsalt sooja vee tootmiseks kollektorid – suvisel ajal ei jõuta tihti seda ära tarbida ja eriti hulluks läheb olukord siis, kui minnakse näiteks reisile. Siis on tavaline, et suvel sooja vee süsteemis läheb surve liiga suureks ja avarii kraanid hakkavad vett välja laskma. Samas elektri tootmisega seda probleemi ei ole, kui oma tarbeks enam vaja ei lähe elektrit (isegi puhkuse ajal on siiski külmkapid jne, tarbivad elektrit), siis on võimalik mikrotootjana ikka tagasi võrku seda elektrit saata.

Mõningaid puuduseid teostatud töödes

Järgnevalt ka mõned puudused, millega ei ole osatud arvestada ja mis on ka energiamärgise klassi lõpuks kehvemana hoidnud.

Suuremate hoonetekompleksi korral – jäetakse eraldi arvestamata elamust välja minev elekter. Praeguste nõuete järgi, peab olema maasoojuspumbal küll eraldi elektriarvesti, kuid see nõue jääb arusaamatuks vähemalt mulle väikeelamute puhul. Enamasti paigaldatakse kõige odavam elektriarvesti – mis näitab küll ilusti elektritarvet. Kuid keegi ei käi seal näitusid ju kirja panemas. Ja nii mitme aasta möödudes – me küll teame, kui palju kokku on ta selle aja jooksul tarbinud elektrit – kuid ei tea, kui palju oli mingil konkreetsel huvitaval ajavahemikul. Teine teema – kui hooneid rohkem – siis peaks olema kohe ka eraldi arvesti, mis mõõdaks hoonest välja minevat elektrit – või siis eraldi arvesti, mis mõõdab elamu elektrit. Kuid ka siin tuleb see näitude fikseerimise teema. Lõpuks on ikka usaldusväärne ainult võrguettevõtte üldine arvesti näit, kus näha konkreetsetel aegadel tarbimised.
Põlemisõhk – nagu ka eelnevalt juba kirjutatud – üks suur probleemi allikas, kui tegu ruumides asuvate kaminate/ahjudega. Kõigepealt on see ka ohtlik inimestele, kuid põlemisõhuga mitte arvestamine võib kohe oluliselt muuta ka märgise klassi kehvemaks. Sest väga palju kulub energiat endiselt õhu kütmiseks.

Need on minu, kui energiamärgise väljastaja ja energiaaudiitori kogemused. Lõpuks on ikka iga hoone erinev ja tulemused võivad erineda. Kuid loodetavasti on antud kirjutisest siiski mõnele abi, eriti arvestades asjaoluga, et Kredex uuendas oma toetusmeetmeid ja eramajade energiatõhususe parandamiseks suunatakse rohkem raha. Ka huvilisi, kes energiamärgiseid soovivad tellida on juba rohkem.