Päikeseenergia jagamine korteriühistus võib tulevikus parandada ka hoone energiamärgist

2026. aasta augustis kooskõlastamisele saadetud elektrituruseaduse muutmise eelnõu võib oluliselt muuta kortermajade päikeseelektri kasutamise võimalusi. Kavandatav energiajagamise süsteem võimaldaks korteriühistul jagada maja katusel toodetud päikeseelektrit otse ühistu liikmete ehk korterite mõõtepunktidele.

Muudatus on eriti oluline nende korteriühistute jaoks, kus päikesepaneelid on juba paigaldatud, kuid ühistul puudub korterite elektrienergia ühisost. Sellistes majades kasutatakse päikeseelektrit praegu enamasti ainult korteriühistu üldelektri tarbimise katmiseks ning ülejäänud toodang müüakse elektrivõrku.

Uue lahenduse korral võiks seni võrku müüdava elektri jagada hoopis sama maja korterite vahel. Lisaks otsesele rahalisele säästule võib sellel olla oluline positiivne mõju ka hoone energiamärgisele.

Miks müüakse praegu suur osa kortermajade päikeseelektrist võrku?

Paljudes kortermajades on igal korteril oma elektrileping ja eraldi mõõtepunkt. Korteriühistu elektrilepinguga on seotud üksnes maja üldelekter – näiteks trepikodade valgustus, liftid, ventilatsioon, soojussõlm ja muud ühiskasutuses olevad seadmed.

Kui päikesepaneelid on ühendatud korteriühistu üldelektri mõõtepunktiga, saab päikeseelektriga otseselt vähendada ainult selle mõõtepunkti tarbimist. Päevasel ajal võib kortermaja üldelektri tarbimine olla aga suhteliselt väike.

Samal ajal kasutavad korterites külmikud, ventilatsiooniseadmed, arvutid, kodumasinad ja muud elektriseadmed elektrit, kuid korterite tarbimine toimub eraldi mõõtepunktides ning seda ei saa täna korteriühistu päikesejaama toodanguga lihtsalt tasaarvestada.

Tulemuseks võib olla olukord, kus maja katusel toodetakse samal hetkel märkimisväärne kogus elektrit, korterites toimub elektritarbimine, kuid tehnilise ja arveldusliku korralduse tõttu müüb korteriühistu oma ülejääva päikeseelektri võrku ning korteriomanikud ostavad samal ajal elektrit oma elektrimüüjatelt.

Uus energiajagamise süsteem muudaks olukorda

Elektrituruseaduse muutmise eelnõu loob energiajagamise võimaluse. Selle kohaselt saab ühes liitumis- või mõõtepunktis toodetud taastuvenergiat arvestuslikult kasutada teises mõõtepunktis.

Korteriühistu puhul tähendab see võimalust jagada maja katusel toodetud päikeseelektrit korterite mõõtepunktide vahel ka siis, kui igal korteril on jätkuvalt oma elektrimüüja ja oma elektrileping.

Jagamine hakkaks toimuma mõõteandmete alusel. Eleringi andmevahetusplatvorm arvutab energiajagamise kokkuleppes määratud põhimõtete järgi, kui suur osa toodetud elektrist kuulub konkreetsele korterile ning vastav kogus arvestatakse korteri tavapärasest elektritarbimisest maha.

Oluline on, et energiajagamine toimub sama arveldusperioodi sees. Tänase elektrituru korralduse puhul tähendab see 15-minutilisi perioode. Seega saab päikeseelektriga katta eelkõige korterite tarbimist ajal, mil päikesejaam tegelikult toodab.

Seletuskirja järgi ei lisanduks ühistusiseselt jagatud elektrile ka võrgutasu

Eelnõu seletuskirjas on korteriühistute jaoks veel üks väga oluline põhimõte. Üldise energiajagamise korral jäävad elektrivõrgu kasutamisega seotud võrgutasud ja riiklikud maksud üldjuhul alles, kuid korteriühistusisese energiajagamise kohta on seletuskirjas ette nähtud erand.

Seletuskirja kohaselt ei kohaldata ühistusiseselt toodetud ja jagatud elektrienergia ulatuses võrgutasu ega riiklikke makse.

Kui selline põhimõte jõuab lõplikku seadusesse ja rakendusse kavandatud kujul, suureneb kortermaja enda päikeseelektri väärtus märgatavalt. Ühistul ei ole enam majanduslikult põhjust müüa päevasel ajal üle jäävat elektrit madalama hinnaga võrku olukorras, kus sama maja korterid samal ajal elektrit tarbivad.

Tuleb siiski arvestada, et tegemist on praegu eelnõuga. Seletuskirjas kirjeldatud võrgutasude ja riiklike maksete erand vajab meie hinnangul lõplikus seaduse tekstis võimalikult selget sõnastamist.

Muudatus võib parandada märgatavalt ka kortermaja energiamärgist

Energiajagamise üks vähem tähelepanu saanud, kuid korteriühistute jaoks väga oluline mõju puudutab olemasoleva hoone energiamärgist.

Olemasoleva hoone energiamärgis põhineb tegelikul energiakasutusel. Kaalutud energiaerikasutuse ehk KEK-i arvutamisel võetakse arvesse hoone kasutatud energiakandjaid ja nende kaalumistegureid.

Elektrienergia kaalumistegur on praegu 2,0. Seetõttu mõjutab võrgust ostetava elektrienergia koguse vähendamine energiamärgist suhteliselt tugevalt.

Oluline erinevus on see, et praegu võrku müüdud päikeseelektrit olemasoleva hoone kaalutud energiaerikasutusest maha ei arvata. Eksporditud elektrienergia kogus esitatakse energiamärgise lähteandmetes, kuid võrku müüdud elektri hulk ei vähenda hoone KEK-i.

Seega ei anna päikesepaneelide suur aastatoodang iseenesest olemasoleva hoone energiamärgisele maksimaalset võimalikku kasu. Energiamärgise seisukohalt on olulisem see, kui suur osa lokaalselt toodetud energiast suudab vähendada hoone võrgust ostetud energiakogust.

Näide: päikesejaam toodab palju, kuid suurem osa elektrist müüakse võrku

Võtame näitena kortermaja, mille toatemperatuuriga pind on 3500 m² ning mille katusel asub 30 kW päikeseelektrijaam.

Näitaja	Näide
Päikesejaama võimsus	30 kW
Aastane päikeseelektri toodang	29 000 kWh
KÜ üldelektrina kohapeal kasutatav kogus	5 800 kWh
Võrku müüdav ülejääk	23 200 kWh

Praeguse lahenduse korral vähendab hoone võrgust ostetava elektri kogust otseselt ainult ligikaudu 5800 kWh, mis kasutatakse ära korteriühistu üldelektri mõõtepunktis.

Ülejäänud 23 200 kWh müüakse võrku. Kuigi tegemist on maja enda toodetud taastuvenergiaga, ei vähenda see eksporditud kogus olemasoleva hoone KEK-i.

Mis muutuks energiajagamise korral?

Oletame, et energiajagamise kasutuselevõtmisel õnnestub korterite päevase tarbimisega kokku viia veel 18 000 kWh päikeseelektrit aastas.

See tähendab, et korterid ei peaks selle 18 000 kWh ulatuses enam elektrit tavapärasel viisil võrgust ostma. Elektrijaam ise ei tooda grammigi rohkem kui varem – muutub ainult toodetud energia kasutamise viis.

Elektrienergia kaalumisteguri 2,0 juures tähendaks 3500 m² suuruse hoone puhul 18 000 kWh võrra väiksem elektrienergia ost ligikaudu:

18 000 kWh × 2,0 ÷ 3500 m² = 10,3 kWh/(m²·a)

võrra väiksemat kaalutud energiaerikasutust.

Üle 10 kWh/(m²·a) suurune muutus võib olla energiamärgise seisukohalt juba väga oluline. Kui hoone KEK paikneb energiatõhususklassi piiri lähedal, võib selline muutus aidata hoonel jõuda ka järgmisesse energiatõhususklassi.

Tegelik mõju sõltub loomulikult päikesejaama toodangust, korterite elektritarbimise profiilist, hoone pindalast ja sellest, kui suur osa toodangust õnnestub 15-minutiliste perioodide lõikes korterite tarbimisega kokku viia.

Lisaks paremale energiamärgisele suureneb päikesejaama rahaline väärtus

Sama muudatus parandab ka päikesejaama majanduslikku tasuvust.

Võrku müüdud elektri eest saab korteriühistu üldjuhul ainult elektrienergia müügihinna. Samal ajal maksab korteriomanik võrgust ostetud elektri puhul lisaks energia hinnale ka võrguteenuse ja muud elektriarvega seotud tasud.

Kui näiteks 18 000 kWh aastas suudetakse võrku müümise asemel kasutada ühistu liikmete enda tarbimise katmiseks, võib selle majanduslik väärtus olla mitu tuhat eurot aastas suurem kui sama elektri võrku müümisel. Täpne sääst sõltub selleks ajaks kehtivatest elektrihindadest, võrgutasudest, maksudest ja energiajagamise korraldamise kuludest.

Seega paraneb korraga kaks näitajat:

• korteriomanike elektrikulu väheneb;
• hoone võrgust ostetud elektrienergia kogus väheneb ja seeläbi võib paraneda energiamärgis.

Olemasoleva päikesejaamaga korteriühistud peaksid oma lahenduse üle vaatama

Kui elektrituruseaduse muudatus jõustub kavandatud kujul, tasub praktiliselt kõigil päikesepaneelidega korteriühistutel analüüsida, kuidas nende toodetud elektrit tegelikult kasutatakse.

Eriti oluline on see korteriühistutele, kus:

• korteritel on eraldi elektrilepingud ja elektrienergia ühisostu ei kasutata;
• päikesejaam on ühendatud ainult korteriühistu üldelektriga;
• märkimisväärne osa päikeseelektrist müüakse praegu võrku;
• korterite päevane elektritarbimine on samal ajal piisavalt suur;
• soovitakse parandada nii energiakulusid kui ka hoone energiamärgise klassi.

Sellistes majades võib senine lahendus olla pärast energiajagamise kasutuselevõttu majanduslikult ja energiatõhususe seisukohalt ebamõistlik. Selle asemel, et müüa maja katusel toodetud elekter võrku ja lasta korteriomanikel samaaegselt elektrit võrgust tagasi osta, tuleks võimalikult suur osa toodangust jagada oma maja korterite vahel.

Ka uue päikesejaama dimensioneerimise loogika võib muutuda

Energiajagamine võib mõjutada ka uute päikesejaamade projekteerimist.

Seni on kortermaja päikesejaama optimaalset võimsust sageli piiranud korteriühistu enda üldelektri suhteliselt väike päevane tarbimine. Liiga suure päikesejaama korral suurenes võrku müüdava elektri osakaal ning investeeringu tasuvus halvenes.

Kui päikeseelektrit saab edaspidi kasutada kogu maja korterite tarbimise katmiseks, suureneb oluliselt hoone tegelik omatarbimise potentsiaal. See võib muuta majanduslikult põhjendatuks ka senisest suurema päikesejaama rajamise.

Samuti muutub olulisemaks kortermaja tegeliku 15-minutilise elektritarbimisprofiili analüüsimine. Päikesejaama optimaalset suurust ei peaks sel juhul hindama ainult korteriühistu üldelektri järgi, vaid kogu hoone korterite ja üldelektri päevase tarbimise järgi.

Millal muudatus jõustub?

2026. aasta augustis kooskõlastamisele saadetud eelnõu kohaselt on seaduse kavandatud jõustumise kuupäev 1. aprill 2028. Pikk ettevalmistusaeg on vajalik selleks, et Elering, võrguettevõtjad ja elektrimüüjad saaksid energiajagamise jaoks vajalikud andmevahetus- ja arveldussüsteemid välja arendada.

Kuna tegemist on veel eelnõuga, võivad nii regulatsiooni üksikasjad kui ka lõplik jõustumisaeg menetluse käigus muutuda.

Mida peaks korteriühistu tegema?

Päikeseelektrijaamaga korteriühistul tasub juba praegu teada, kui suur osa toodangust kasutatakse maja enda üldelektrina ning kui suur osa müüakse võrku.

Pärast energiajagamise võimaluse jõustumist soovitame kõigil sellistel korteriühistutel oma elektri- ja tootmislepingud ning päikesejaama kasutusmudeli uuesti üle vaadata.

Kui oluline osa päikeseelektrist läheb praegu võrku, võib energiajagamine anda võimaluse suunata see hoopis korteriomanike tarbimise katmiseks. See võib korraga vähendada elanike elektriarveid, parandada olemasoleva päikesejaama tasuvust ning vähendada hoone kaalutud energiaerikasutust ehk parandada energiamärgist.

ABAUDIT GRUPP OÜ saab korteriühistuid nõustada nii hoone energiamärgise, energiakasutuse analüüsi kui ka päikeseelektrijaama mõju hindamisel.