Korteriühistu üldelektri kulude analüüs

Kas korteriühistu üldelektri tarbimine kasvab aasta-aastalt, kuid keegi ei oska täpselt selgitada, kuhu elekter kulub?

ABAudit aitab korteriühistutel analüüsida korterelamu üldelektri tarbimist, kaardistada suuremad elektritarbijad ning leida võimalikud põhjused, miks maja üldelektri kulu on oodatust suurem.

Teenus on eriti kasulik hoonetes, kus puuduvad suuremate tehnosüsteemide vahearvestid ning elektriarvelt on näha ainult kogu maja üldtarbimine. Sellises olukorras võib olla keeruline eristada, kui palju elektrit kasutavad näiteks pumbad, lift, ventilatsioon, küttekaablid, valgustus või muud tehnosüsteemid.

Meie eesmärk ei ole üksnes kontrollida, kas elektripaigaldis töötab. Analüüsime hoonet tervikuna energiakasutuse seisukohast ning püüame välja selgitada, millised seadmed ja süsteemid võivad kõrget üldelektri tarbimist põhjustada.

Vaata üldelektri kulude analüüsi hinda

Millal tasub korteriühistu üldelektri tarbimist analüüsida?

Korteriühistu üldelektri analüüs on eelkõige vajalik siis, kui elektrikulu tundub võrreldes hoone suuruse ja tehnosüsteemidega ebamõistlikult suur või kui tarbimine on hakanud ilma selge põhjuseta kasvama.

Tüüpilised olukorrad on:

• korteriühistu üldelektri kulu on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud;
• juhatus või haldur ei oska selgitada, millised seadmed elektrit tarbivad;
• hoones puuduvad tehnosüsteemide vahearvestid;
• üldarvesti ja teadaolevate tarbijate tarbimise vahel esineb suur erinevus;
• korteriomanikud küsivad, miks maja üldelektri arve on nii kõrge;
• kahtlustatakse, et mõni pump, küttekaabel või muu süsteem töötab põhjendamatult kaua;
• osa äripindade või teiste kasutusüksuste tehnosüsteeme võib olla ühendatud korteriühistu üldelektri taha;
• soovitakse saada parem ülevaade hoone energiakasutusest enne energiatõhususe parandamist või renoveerimist;
• soovitakse kavandada elektri vahearvestite paigaldamist.

Miks võib korterelamu üldelektri kulu olla suur?

Korterelamus on sageli kümneid elektritarbijaid, mille olemasolule igapäevaselt tähelepanu ei pöörata. Üksikult võivad paljud neist tunduda väikese tarbimisega, kuid pidevalt töötades võib nende aastane elektrikulu olla märkimisväärne.

Suuremate või pidevalt töötavate elektritarbijate hulka võivad kuuluda näiteks:

• küttesüsteemi tsirkulatsioonipumbad;
• tarbevee tsirkulatsioonipumbad;
• rõhutõstepumbad;
• kanalisatsiooni- ja drenaažipumplad;
• ventilatsiooniseadmed ja nende abiseadmed;
• liftid;
• vihmaveerennide ja sadeveetorude küttekaablid;
• välialade ja trepikodade valgustus;
• garaažide ja panipaikade valgustus;
• väravad ja tõkkepuud;
• suitsueemaldus- ja tuleohutussüsteemid;
• ATS-, automaatika- ja juhtimisseadmed;
• side- ja valvesüsteemid;
• elektrikilpide ja trafode omatarve;
• muud väikese võimsusega, kuid ööpäevaringselt töötavad seadmed.

Probleem ei pruugi olla selles, et mõni seade on rikkis. Sageli võib põhjuseks olla hoopis seadme vale töörežiim, puudulik automaatika, aastaringselt töötav pump, liiga pikalt töötav küttekaabel või elektrikulu ebaõige jaotus erinevate kasutajate vahel.

Mida ABAuditi elektritarbe analüüs sisaldab?

Analüüsi täpne maht sõltub hoonest, olemasolevatest elektriarvestitest, tehnosüsteemidest ning korteriühistu käsutuses olevatest andmetest.

1. Elektritarbimise ajaloo analüüs

Vaatame üle korteriühistu olemasolevad elektritarbimise andmed. Võimalusel analüüsime mitme aasta tarbimist, sest pikem periood võimaldab hinnata:

• kas elektritarbimine on ajas kasvanud;
• millistel perioodidel tekivad suuremad muutused;
• kas tarbimine on seotud aastaaja või välistemperatuuriga;
• kas päevane ja öine tarbimine on loogilises suhtes;
• kas teadaolevate tarbijate ja kogu ostetud elektri vahel tekib selgitamata erinevus.

2. Olemasolevate elektriarvestite kaardistamine

Kontrollime, milliseid tarbijaid juba eraldi mõõdetakse ja millised seadmed jäävad korteriühistu üldarvestuse sisse.

Mitme kasutusotstarbega hoonetes on oluline kontrollida ka seda, kas näiteks äripindu teenindavate seadmete elektrikulu mõõdetakse tegelikult vastava kasutaja arvesti kaudu või jääb osa tarbimisest korteriühistu üldelektri hulka.

3. Suuremate elektritarbijate kaardistamine

Kohapealse ülevaatuse käigus kaardistame võimalikult suure osa hoone üldelektriga seotud seadmetest ja süsteemidest.

Vaatame muu hulgas seadmete:

• võimsust;
• kogust;
• töörežiimi;
• hinnangulist tööaega;
• automaatika seadistust;
• aastaaegadest sõltuvat kasutust;
• võimalikku aastast elektritarvet.

4. Arvutuslik elektritarbimise jaotus

Kui kõigil süsteemidel eraldi elektriarvestit ei ole, saab olemasolevate seadmete võimsuse ja töörežiimi põhjal hinnata nende ligikaudset aastast elektritarbimist.

Nii tekib ülevaade, kui suure osa üldelektrist võivad moodustada näiteks:

• pumbad;
• lift;
• valgustus;
• ventilatsioon;
• küttekaablid;
• muud pidevalt töötavad elektritarbijad.

Arvutuslik analüüs võimaldab suunata tähelepanu õigetele süsteemidele ning vältida olukorda, kus hakatakse kulutama raha väga väikese tarbimisega seadmete optimeerimisele, kuigi tegelik probleem asub mujal.

Me ei otsi ainult suuri seadmeid – oluline on ka nende tööaeg

Elektritarbimise hindamisel ei piisa ainult seadme nimivõimsuse vaatamisest.

Näiteks 300 W pump ei pruugi tunduda suure elektritarbijana, kuid ööpäevaringselt töötades võib selle aastane elektrikulu ulatuda tuhandete kilovatt-tundideni. Samal ajal võib mitu kilovatti tarbiv seade, mis töötab ainult lühiajaliselt, kasutada aasta jooksul oluliselt vähem elektrit.

Seetõttu vaatame analüüsis samaaegselt seadme võimsust, tööaega ja tegelikku töörežiimi.

Erilist tähelepanu väärivad seadmed, mis töötavad:

• 24 tundi ööpäevas;
• ka ajal, mil nende järele tegelikult vajadust ei ole;
• käsijuhtimisel, kuigi võiksid töötada automaatselt;
• valede temperatuuri- või ajaseadistustega;
• aastaringselt, kuigi neid vajatakse ainult kütteperioodil või talvel.

Näiteks võivad suure kulu põhjustada pumbad

Küttesõlmes ja teistes tehnosüsteemides asuvad pumbad on korterelamutes üks võimalikest olulistest üldelektri tarbijatest.

Kontrollime muu hulgas, kas:

• küttepumbad töötavad põhjendamatult ka suveperioodil;
• küttesõlme automaatikas on kasutusel suvine seiskamisfunktsioon;
• pumpade töörežiim vastab tegelikule vajadusele;
• vanema pumba elektritarve võib olla ebamõistlikult suur;
• mõni pump teenindab tegelikult teist kasutusüksust, kuid selle elektrikulu tasub korteriühistu.

Mõnikord võib juba automaatika õige seadistamine vähendada elektrikulu ilma suuremate investeeringuteta.

Küttekaablid ja rennikütted võivad moodustada väga suure osa üldelektrist

Katuse vihmaveerennide, sadeveetorude, kaldteede või muude alade elektriküte võib olla suure võimsusega süsteem.

Küttekaablite energiakulu sõltub otseselt nende juhtimisest. Kontrollimist võivad vajada:

• sisselülitustemperatuur;
• väljalülitustemperatuur;
• niiskusanduri töö;
• järelkütte aeg;
• temperatuuriandurite asukoht ja korrasolek;
• käsijuhtimise kasutamine;
• automaatika tegelik tööloogika.

Vale seadistusega süsteem võib töötada oluliselt kauem kui vajalik ning põhjustada igal aastal tuhandeid kilovatt-tunde täiendavat elektritarbimist.

Kas probleem võib olla valgustuses?

Valgustus on sageli esimene koht, millele kõrge elektrikulu korral tähelepanu pööratakse, kuid tänapäevases LED-valgustusega korterelamus ei pruugi see olla üldse suurim probleem.

Analüüsi eesmärk ongi hinnata, milliste meetmete mõju on tegelikult oluline ja milliste investeeringute tasuvus on väike.

Kontrollime näiteks:

• trepikodade valgustuse tööaega;
• liikumisandurite kasutamist;
• välisvalgustuse juhtimist;
• panipaikade ja tehnoruumide valgustust;
• ööpäevaringselt töötavaid turva- ja EXIT-valgusteid.

Kui valgustus moodustab kogu üldelektrist vaid väikese osa, ei pruugi kogu valgustussüsteemi väljavahetamine anda korteriühistule majanduslikult mõistlikku säästu.

Miks erineb teenus tavalisest elektriku käiduteenusest?

Korteriühistu elektritarbe analüüs ei ole elektripaigaldise käiduteenus ega elektripaigaldise audit.

Elektriku ülesanne on eelkõige tagada elektripaigaldise tehniline korrasolek ja ohutus. ABAuditi analüüsi küsimus on teine:

kuhu hoone elekter kulub ja kas seda tarbimist on võimalik vähendada või paremini mõõta?

Seetõttu vaatame elektrisüsteemi koos kogu hoone tehnosüsteemidega ning seostame elektritarbimise:

• küttesüsteemiga;
• ventilatsiooniga;
• veevarustusega;
• lifti tööga;
• valgustusega;
• küttekaablitega;
• hoone kasutusega;
• aastaaja ja ilmastikutingimustega;
• korteriühistu varasemate tarbimisandmetega.

Vajadusel soovitame pärast analüüsi konkreetsete elektritööde tegemiseks või mõõtmisteks kaasata pädeva elektriku.

Vahearvestid aitavad elektrikulu lõpuks nähtavaks teha

Üks olulisemaid tulemusi võib olla soovitus paigaldada suurematele elektritarbijatele eraldi elektri vahearvestid.

Kui korterelamul on ainult üks üldelektri arvesti, võib isegi põhjaliku analüüsi abil osa tarbimisest jääda arvutuslikuks. Vahearvestitega saab edaspidi jälgida konkreetsete süsteemide tegelikku elektrikulu.

Vahearvesti võib olla otstarbekas paigaldada näiteks:

• renni- ja katuseküttele;
• küttesõlmele;
• ventilatsiooniseadmetele;
• suurematele pumpadele;
• liftile;
• garaaži tehnosüsteemidele;
• äripindu või teisi eraldiseisvaid kasutusüksusi teenindavatele seadmetele.

Me ei soovita mõõtjaid paigaldada lihtsalt võimalikult palju. Eesmärk on leida mõõtepunktid, mis annavad korteriühistule tegelikult kasulikku infot ning võimaldavad tulevikus kiiresti märgata ebanormaalset tarbimist.

Vahearvestid ja hoone energiamärgis

Korrektselt kavandatud elektri mõõtmine on oluline ka hoone energiatõhususe hindamisel.

Korterelamus võib üldelektri arvestuse taga olla erineva otstarbega tarbijaid. Kui nende tarbimist ei ole võimalik eraldi mõõta, võib kogu elektrikulu olla hiljem keeruline õigesti erinevate süsteemide või kasutusüksuste vahel jaotada.

Seetõttu anname vajadusel soovitusi, millistele elektritarbijatele oleks otstarbekas paigaldada eraldi arvestid ka tulevase energiamärgise koostamise seisukohast.

Vahearvesti paigaldamine iseenesest hoone energiatarvet ei vähenda, kuid võimaldab tarbimist täpsemalt jaotada. Kui üldarvestuse taga paikneb tarbimine, mida energiamärgise metoodika järgi tuleb käsitleda eraldi, võib korrektne mõõtmine aidata vältida selle põhjendamatut arvestamist hoone muu energiakasutuse hulka ning muuta energiamärgise arvutuse täpsemaks.

Mida korteriühistu analüüsi tulemusena saab?

Analüüsi tulemusena koostame korteriühistule kirjaliku aruande, milles on sõltuvalt objektist toodud:

• olemasoleva elektritarbimise ülevaade;
• varasemate aastate tarbimise võrdlus;
• teadaolevate mõõtepunktide ja vahearvestite analüüs;
• hoone suuremate elektritarbijate kaardistus;
• seadmete võimsused ja hinnangulised tööajad;
• tarbijate arvutuslik aastane elektrikulu;
• üldelektri tarbimise ligikaudne jaotus süsteemide kaupa;
• võimalikud liigse elektritarbimise põhjused;
• soovitused automaatika või töörežiimide muutmiseks;
• võimalikud energiasäästumeetmed;
• hinnang, milliste meetmete rakendamine on majanduslikult põhjendatud;
• soovitused täiendavate elektri vahearvestite paigaldamiseks;
• vajadusel küsimused, mida tuleks edasi uurida koos elektriku, hooldusettevõtte või tehnosüsteemi spetsialistiga.

Analüüsi eesmärk ei ole tingimata leida riket

Kõrge üldelektri tarbimine ei tähenda automaatselt, et majas on elektririke või et elektrit „kaob“ teadmata suunas.

Suur tarbimine võib olla täiesti reaalsete seadmete summa, mille energiakulu ei ole lihtsalt varem eraldi hinnatud.

Näiteks võib selguda, et:

• üks pidevalt töötav pump moodustab märkimisväärse osa aastasest tarbimisest;
• küttekaablid töötavad liiga pika järelkütteajaga;
• osa tehnosüsteemidest töötab ka siis, kui nende järele puudub vajadus;
• mõne äripinna või muu kasutaja seade on ühendatud üldelektri taha;
• kümned väikesed pidevad tarbijad moodustavad kokku olulise energiakulu;
• tegelik elektritarbimine on põhjendatud, kuid selle paremaks jälgimiseks on vaja vahearvesteid.

Ka selline tulemus on korteriühistu jaoks oluline, sest juhatus saab omanikele lõpuks põhjendada, milleks üldelektrit kasutatakse ja millised võimalused kulude vähendamiseks tegelikult olemas on.

Näide reaalsest korterelamu elektritarbe analüüsist

Ühes analüüsitud korterelamus jäi teadaolevate mõõdetud tarbijate ja ostetud elektrienergia vahele ligikaudu 11 700 kWh elektrit aastas, mille päritolu ei olnud olemasolevate arvestite põhjal võimalik otseselt selgitada.

Kohapealse kaardistamise ja arvutusliku analüüsi käigus leiti, et suurema osa üldelektri tarbimisest moodustasid pumbad ja küttekaablid. Samuti tuvastati võimalusi muuta pumpade töörežiime, optimeerida küttekaablite automaatikat ning parandada elektrikulu mõõtmist.

Analüüsi tulemusena sai korteriühistu konkreetse tegevusplaani, milliste süsteemidega esmajärjekorras tegeleda ning kuhu oleks mõistlik paigaldada täiendav elektriarvesti.

Kellele teenus sobib?

• Korteriühistule, kelle üldelektri kulu on ebatavaliselt kõrge.
• Korteriühistule, kus elektrikulu on viimastel aastatel kasvanud.
• Juhatusele, kes ei suuda omanikele üldelektri tarbimist selgitada.
• Haldurile, kes soovib kaardistada maja elektritarbijad.
• Hoonele, kus puuduvad tehnosüsteemide vahearvestid.
• Segakasutusega hoonele, kus paiknevad lisaks korteritele ka äripinnad.
• Korteriühistule, kes soovib vähendada energiakulusid enne suuremate investeeringute tegemist.
• Korteriühistule, kes kavandab energiamärgise koostamist või hoone renoveerimist.

Kuidas üldelektri analüüs toimub?

1. Kogume tarbimisandmed

Vajame võimalusel vähemalt viimaste aastate elektritarbimise andmeid ning olemasolevate vahearvestite näite või väljavõtteid.

2. Tutvume hoone tehnosüsteemidega

Vaatame üle olemasoleva dokumentatsiooni ning selgitame välja, millised suuremad elektritarbijad hoones asuvad.

3. Teostame kohapealse ülevaatuse

Kaardistame tehnoruumides ja üldaladel paiknevad elektritarbijad, nende võimsused, töörežiimid ja olemasolevad mõõtepunktid.

4. Analüüsime elektritarbimist

Võrdleme tegelikku elektritarbimist teadaolevate ja arvutuslike tarbijatega ning otsime põhjuseid võimaliku suure erinevuse tekkeks.

5. Koostame aruande ja soovitused

Ühistu saab ülevaate suurematest elektritarbijatest, võimalikest säästumeetmetest ning soovitused täiendavate mõõtepunktide rajamiseks.

Korduma kippuvad küsimused

Kas suudate täpselt öelda, kuhu iga kilovatt-tund elektrit kulus?

Kui hoones puuduvad vahearvestid, ei ole tagantjärele võimalik kogu elektritarbimist alati täpselt seadmete kaupa jagada. Küll aga saab seadmete võimsuste, töörežiimide ja tarbimisandmete põhjal koostada põhjendatud tarbimisjaotuse ning leida kõige tõenäolisemad suuremad tarbijad.

Kas teete elektrilisi mõõtmisi?

Teenuse põhieesmärk ei ole elektripaigaldise ohutuse audit ega elektriliste kaitsemõõtmiste tegemine. Vajadusel võime analüüsi tulemusena soovitada konkreetseid mõõtmisi, mille saab teostada pädev elektrik.

Kas teenus asendab elektriku käiduteenust?

Ei. Elektripaigaldise käit ja hoone elektritarbimise analüüs on erinevad teenused. Meie keskendume eelkõige energia kasutamisele, tarbijate töörežiimidele ja elektrikulu jaotusele.

Kas analüüsist võib saada reaalse energiasäästu?

Jah, kui tuvastatakse ebavajalikult töötav seade, vale automaatikaseadistus või muu optimeeritav tarbimine. Samas võib analüüsi tulemus olla ka see, et praegune tarbimine on põhjendatud ning suure säästu saavutamine eeldaks ebamõistlikult suurt investeeringut.

Kas soovitate ka vahearvestite asukohti?

Jah. Üks teenuse eesmärke on anda soovitused, milliseid suuremaid tarbijaid oleks edaspidi mõistlik eraldi mõõta.

Kas vahearvestid võivad aidata energiamärgise koostamisel?

Jah. Eraldi mõõtmine võimaldab erineva otstarbega elektritarbimist täpsemalt eristada ning annab energiamärgise koostamiseks kvaliteetsemad lähteandmed. Mõju konkreetse hoone energiamärgise tulemusele sõltub hoonest, mõõdetavatest tarbijatest ja kehtivast arvutusmetoodikast.

Korteriühistu üldelektri kulu on suur ja põhjust ei leia?

Kui elektriarved kasvavad, kuid puudub selge ülevaade, millele maja elekter tegelikult kulub, tasub enne juhuslike säästumeetmete või suuremate investeeringute tegemist tarbimine süstemaatiliselt läbi analüüsida.

ABAudit aitab kaardistada hoone suuremad elektritarbijad, hinnata nende aastast energiakulu ning koostada konkreetsed soovitused tarbimise vähendamiseks ja elektri mõõtmise parandamiseks.

Vaata üldelektri kulude analüüsi hinda