Hoonete energiatõhusus on üha olulisem teema nii kinnisvaraostjatele kui ka -arendajatele. Energiasäästlikud hooned aitavad vähendada energiatarbimist, parandada sisekliimat ning vähendada energiakulusid. Selles artiklis uurime, mida hoonete energiatõhusus täpsemalt tähendab, millised on energiamärgised ning kuidas need mõjutavad meie igapäevaelu.
Hoonete energiatõhusus ja energiamärgised
Hoonete energiatõhususe hindamiseks kasutatakse energiamärgiseid, mis näitavad, kui palju energiat hoone tarbib aastas koetava pinna ruutmeetri kohta. Energiamärgis võimaldab võrrelda ühe hoone energiatarbimist teiste sarnaste hoonete omaga ning on oluline näitaja nii olemasolevate kui ka uute hoonete puhul.
Energiamärgise koosseisu loetakse ka meetmed, mis aitavad hoones energiat säästa ja sisekliimat parandada. Projekteeritavate hoonete puhul tuleb energiamärgis välja arvutada juba projekteerimise etapis ning see peab vastama riiklikele energiatõhususe miinimumnõuetele. Põhimõte on, et energiatõhususe nõueetele mittevastav hoone ei tohiks üldse ehitusluba saada. Samas tuleb teada, et projekti põhine energiamärgis on nõutud mitte ainult uue hoone puhul, vaid kui on tegu olulise rekonstrueerimisega, siis on see nõutud ka vana hoone puhul. Lihtsalt renoveerimisel on saavutatavad energiamärgise klassi nõuded natukene nõrgemad, kui täiesti uue hoone puhul. Kuid ka sellisel juhul hinnatakse koostatud ehitusprojekti põhjal, millised võiksid olla renoveeritud hoone tulevased energiakulud.
Energiamärgiste liigid
Energiamärgised jagunevad kaheks – projekti põhjal arvutatud ning tarbimisandmete põhjal arvutatud energiamärgised:
-
Arvutuslikud energiamärgised valjastatakse hoonele projekteerimis- või rekonstrueerimisprojekti alusel. Sel juhul kasutatakse arvutamiseks spetsiaalset modelleerimistarkvara, mis võtab arvesse hoone tehnilisi omadusi ja väliskliimat. Eramajade puhul on teatud juhtudel võimalik kasutada ka lihtsustatud tõendamist, mille korral piisab vastava Exceli tabeli täitmisest. Vastav tabel on üleval MKM lehel. Sellise lihtsustatud arvutusliku energiamärgise saab väljastada ka projekteerija. Ka meie ABauditis saame vastava lihtsustatud märgise vajadusel väljastada. Kuid kui on tarvis siiski teostada juba suvine ruumitemperatuuri kontroll ja tuleb teha vastavad mudel arvutused, siis kahjuks nõuab see juba kõrgemat pädevust ja seda meil hetkel ei ole. Kuid enamikel juhtudel on kahjuks lihtsustatud energiamärgiste suurimaks probleemiks akende suhe põranda pindalasse, mille tõttu ei läbi nad ainult seda Exceli tõendamist ja vaja on eraldi kutsetunnistusega isikut, kes vastavad mudelarvutused läbi viib.
-
Tarbimisandmetel põhinevad energiamärgised arvutatakse reaalse tarbitud energiakoguste põhjal, kui hoone on juba vähemalt ühe täis aasta kasutusel olnud. Meie ABauditis olemegi keskendunud lisaks energiaaudititele ja tehnilistele ülevaatustele just olemasolevate hoonete energiamärgiste väljastamisele. Levinud väärarusaam on, et peab olema uue hoone puhul vähemalt kaks aastat möödunud – tegelikult saab juba uue tõese ja tegelike tarbimisandmete põhjal energiamärgise väljastada ka ühe täisaasta möödumisel. Ehk oluline on 12 kuud ja see võib olla ka aasta keskelt 12 kuud. Kuid kui on vähemalt kolme aasta tarbimisandmed, siis annab see parema võimaluse juba hinnata reaalset tarbimist ja energiamärgise klass tuleb täpsem.
Arvutuslik energiamärgis kehtib kaks aastat pärast hoone kasutusloa saamist. Hiljem saab koostada hoone reaalsetel tarbimisandmetel põhineva energiamärgise, mis kehtib juba 10 aastat.
Energiamärgiste tähtsaimad klassid
Energiamärgiseid tähistatakse tähtedega vahemikus A-st kuni H-ni, kus A on kõige energiatõhusam ehitis. Kõige säästlikumad on A-klassi hooned, mis vastavad liginullenergiahoonete nõuetele. See tähendab, et nende energiavajadus on väga madal ning suurem osa energiast saadakse kohapeal taastuvatest energiaallikatest või on aasta jooksul vajaminev energia lihtsalt nii vähene. Kuigi enamasti on A energiamärgise klassil ka mingi kohalik elektri tootmine juures oleme näinud ka reaalseid tarbimisandmetel põhinevaid hooneid, mis on hästi soojustatud, kasutatud on häid ehitusvõtteid ja seadmeid ja ka ilma lokaalse energia tootmiseta on saadud A klass kätte.
B-klassi hooned on samuti energiasäästlikud, kuid nende energiatõhusus on veidi madalam kui A-klassi hoonetel. C- ja D-klassi hooned vastavad enamasti kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuetele. E-, F- ja H-klassi hooned on aga vähem energiatõhusad ning nende energiakulu on suurem.
Riik on võtnud sihiks, et kõik hooned võiks renoveerida selliselt, et nende energiamärgise klass võiks olla vähemalt D või parem. Samas praegu kehtestatud nõuetele, tuleb ka olulise rekonstrueerimise puhul saada juba vähemalt C klass.
Energiamärgise seos rahalise kuluga
Energiamärgise ja igakuise rahalise kulu seost on keeruline välja tuua, kuid üldjuhul on energiasäästlikumate hoonete energiakulud väiksemad. Näiteks 65 ruutmeetri suuruse korteri puhul võib renoveerimine E-energiaklassist B-energiaklassile vähendada igakuiseid kulusid soojusele umbes 30 euro võrra ehk 360 eurot aastas.
Energiamärgise olulisust koduostjale rõhutab ka asjaolu, et see annab teavet tulevaste elektri- ja soojaarvete suuruse kohta. Kõrgema energiatõhususega hoones on tulevikus energiaarved väiksemad, mis aitab kokku hoida raha.
Samas tuleb kindlasti arvestada, et tarbimisandmetel põhineva hoone energiamärgise klass sõltub väga palju ka kasutajate harjumustest ja üldisest energiakasutusest.
Tarbimisandmetel põhineva energiamärgises arvesse minevad energiakulud
Energiamärgise arvutamisel ei võeta arvesse mitte ainult küttele kuluvat energiat vaid kogu hoonesse sisse minevat energiat. See tähendab, et ka tavaline elekter, mida kasutatakse pesupesemiseks, televiisori vaatamiseks, valgustuseks jne, kõik see võetakse arvesse. Need andmed võetakse tegelikult ka projekti põhises märgises arvesse, kus on antud erinevate määrustega nii öelda standard kasutuse andmed, mis võetakse arvesse. Kuid inimesed on erinevad ja nii võibki olla, et mõni inimene kulutab hoopis rohkem energiat, kui teine. Kõige rohkem mõjutabki elektritarbimine seda ja just eramajades.
Tihti on inimestele üllatuseks, et nende energiamärgise klass hoonele tuleb nii kehv. Samas hakates uurima tarbimisi, siis selgubki, et kasutatakse oluliselt rohkem elektriseadmeid, perekond on suurem, laetakse elektriautot, kuid puudub eraldi arvesti selle jaoks jne. Kahjuks ei ole siin midagi teha – kogu vastav tarbimine läheb energiamärgise arvestustel siiski arvesse. Praegusel hetkel on lubatud maha arvestada sellised mitte tavalise hoone energiatarvitid, mis on varustatud eraldi arvestiga. Ka energiatõhususe miinimumnõuded nõuavad oluliste tarvitite eraldi arvestiga varustamist, kuid siiski tehakse juba ka uusarendusi nii, et igasugu välivalgustused, elektriautode laadijad, mugavuskütted jne – on ilma täiendava arvestita. Ning kui arvestit eraldi ei ole ja seda kulu ei saa tõendada, siis kahjuks maha lahutada seda kulu ei tohi.
Energiasäästlikud lahendused hoonetes
Energiasäästlikud hooned kasutavad tavaliselt efektiivseid kütte- ja ventilatsioonisüsteeme, mis aitavad vähendada energiakulu. Näiteks võib kasutada maasoojuspumpa koos soojustagastusega ventilatsiooniga, mis aitab hoida hoone soojusenergia kadu minimaalsena. Samuti on oluline valida kvaliteetsed aknad, seinad ja soojusisolatsioonimaterjalid, mis takistavad soojuskadusid. Samas tuleb nüüdsel ajal alati ka vaadata, kuidas antud materjalid ka suvel käituvad ja ega meil ei teki suvisel ajal hoopis kuumaga probleeme. Eriti akende puhul on see väga oluline, sest liigne päikesekiirgus ja varjude puudumine võib kergesti suvisel ajal tubadest tõelise sauna teha.
Energiasäästliku hoone ehitamine
Energiatõhusa hoone ehitamisel on oluline, et projekteerimine ja ehitus oleksid tehtud korrektselt ja terviklikult. Energiamärgise saavutamine on siinkohal ehitaja kohustus, kes vastutab kogu protsessi eest. See tähendab kõikide sõlmede ja süsteemide korrektset ehitamist ning tulemuste eest vastutamist.
Hea ehitaja peab tagama, et soojustuse paksused on piisavad, tarindites tekkivad niiskusrežiimid korrektselt läbi mõeldud ja õhuniiskusest kondentsi tekkimise riskid välispiiretes välistatud, erinevate tarindite liitumised lahendatud külmasilla vabalt ning tihendatud korrektselt.
Energiatõhusas hoones peab õhk liikuma kontrollitult vaid ventilatsioonisüsteemi kaudu ning mitte läbi “hingavate” (ehk õhku ja soojust lekkivate) välispiirete.
Uue hoone energiamärgis
Uue hoone energiamärgise arvutamine algab juba hoone projekteerimise etapis. Projekteerija peab näitama, milliseid kütte-, soojustus- ja õhutussüsteeme hoone kasutama hakkab ning need peavad olema vastavuses Eestis kehtestatud miinimumnõuetega, ehk minimaalselt B-energiamärgisele vastavad. Alles pärast energiamärgise tõendamist on võimalik hoone ehitamiseks ehitusluba saada.
Olemasoleva hoone energiamärgis
Kui projekti puhul väljastatakse märgis enamasti ennustuste põhjal, siis juba olemasoleva hoone puhul väljastatakse energiamärgis tarbimisandmete alusel. See tähendab, et enam ei ole vaja projekti, akende ja uste U-arvusid, ventilatsioonisüsteemi passe jne. Vaja on kogu hoonesse minevate energiate hulka, millest võib siis maha arvestada mõõdetud tarbimised, mis ei ole seotud hoone tüüpilise tarbimisega või mis lähevad uuesti hoonest välja – näiteks kõrvalhooned, välivalgustus jne. Kuid oluline on siin tähele panna, et need kulud peavad olema mõõdetud arvestitega. Seega on olemasoleva hoone puhul energiamärgise väljastamiseks vaja järgnevaid andmeid aastate kaupa. Hea on, kui oleks kolme aasta andmed, kuid vähemalt ühe täisaasta (12 kuu) andmed on vajalikud:
-
Kogu hoone elektritarvet – korteriühistute puhul tuleb siin arvestada, et vaja on nii maja üldelektri kui ka kõigi korterite tarbimisi kokku. Vajadusel saate vastava väljavõtte oma võrguettevõtte käest.
-
Tagasi võrku müüdud elektri kogused
-
Kütte tarbimis andmed – kui kasutate kütust, siis on vaja teada, kui palju aastas vastavat kütust kulub.
-
Tarbevee kulu – seda on vaja juhul, kui tarbevett valmistatakse katla või soojasõlmes. Nimelt tavaline küttetarbimine korrigeeritakse välisõhu temperatuuriga, et oleks võimalik võrrelda erinevaid aastaid. Samas sooja vee valmistamiseks kuluv energia ei sõltu meil eriti välisõhu temperatuurist ja nii võetakse see arvutustesse arvesse ilma kraadpäevadega korrigeerimata
-
Vanemate hoonete puhul oleks vaja teada ka ehitusaastat ja köetavat pindala
-
Loomulikult ka täpset aadressi
Kui need andmed on olemas, siis saab juba arvutused ära teha ja leida, milline on antud hoone tegelik energiakasutus. Jah see sõltub ka elanike tarbimise harjumustest, kuid siiski kehtib põhimõte, et mida energiatõhusam hoone, seda väiksemad on ka kõik kulud.
Piirete soojapidavus ehk U-arv
Energiatõhususe seisukohast on oluline maja kompaktsus ja võimalikult väike liigendatus, klaaspindade mõõdukad suurused, hoone õhupidavus, erinevate tarindite liitumiskohtade soojusjuhtivused (ehk nn. külmasillad) ning välispiirete soojusjuhtivus.
Välispiirete soojusjuhtivuste väärtust (ehk U-arv) mõõdetakse ühikuga W/(m²*°C), mis näitab, kui palju küttevõimsust (W) lahkub läbi 1 m² suuruse tarindi, kui sise- ja välistemperatuuride vahe on 1 kraad. Põhimõte on, et mida väiksem U-arv on, seda parem.
Kokkuvõte
Energiatõhusad majad ei jää õnneks enam tavainimese jaoks helesiniseks unistuseks, vaid on igati saavutatavad tänapäevaste materjalide ja ehitusstandarditega. Kuid kui vajad siiski teavet, kas sinu hoone on piisavalt energiatõhus ja puudub hetkel kehtiv energiamärgis, siis energiamärgis näitab ära, millisel tasemel sinu hoone antud hetkel on ja kui suuri muudatusi pead tegema – kui üldse. Võid tellida meilt nii tavalise energiamärgise väljastamise, kui ka eraldi kohapealse tehnilise ülevaatusega märgise väljastamise. Viimase käigus vaatame reaalselt ka hoone üle ja anname selle põhjal juba soovitusi.
Vaata lähemalt meie hinnakirjast
Viimasel ajal olen saanud palju küsimusi seoses Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud nõudega, et 2033 aastaks peavad kõigi majade energiatõhusus olema D klassil.
Tegu on ühe kõige enam levinud probleemiga, mis põhjustab suuri ülekulusid. Nimelt jäetakse ehitajate poolt korralikult seadistamata ja ka koolitamata paigaldatud tehnosüsteemid. Kahjuks tihti ei jaga nad ka ise, kuidas need toimivad.
ruumides hoitakse 21C. Kuid kahjuks näitavad erinevad uuringud, et praegusel ajal tahavad inimesed rohkem ca 23C temperatuuri – mõned ka enam.
Kuid akendega on ka teine probleem – nimelt esineb ka olukordi, kui projekti on sisse kirjutatud ühed aknad ja nende näitajad, kuid ehitaja on otsustanud kasutada hoopis teisi aknaid. Vahest võib erinevus olla tõesti väike, kuid kui keskmine U arv (akna klaasakett koos raamiga) siiski juba ca 20% erineb projektis ja arvutuses oldust, siis see mõjutab kohe ka lõpuks tegeliku kulu.